Seega parim riigikord selline, mis tagab inimesele õnnelikema elu. Selline näiteks riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas või siis suure keskklassiga riik. Riigist ja valitsemisest Polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Valitsusvormid aga jagunevad ühiste (hea) ja valitseja (halb) huvidega riikideks. Monarhia on ülivooruslik. Demokraatia (parim halb) on valitsus vaeste huvides. Monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Eristagem neid. Stoikud Õnn on kindlus hüve omamises mitte väliste hüvede kogumine küll, aga pigem õige hoiaku kujundamine naudingusse. Cicero Sõprusest Kõige armastusväärsem asi voorus. Sõber peab armastama isamaad ja parim sõber on patrioot. Nõuame sõpradelt vaid seda, mis on õige ja teeme sõpradele vaid seda mis õige. Vabariiklase au Põhineb voorusel, aust enesest ei tule hoolida. Valitseja kohustustest Räägib Platonist: kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu
- Mittevasturääkivuse seadust rikkuv (mitteparandatav) - Indikaatorite poolest sarnased, kuid sisult mitteargumendid (pole midagi parandada, soovitaksegi järeldusindikaatoreid kasutades viia kuulajat eksitusse, demagoogia) - Muul kujul loogikaseadusi rikkuv järeldus (parandatav) - Puudub argumentatiivne funktsioon (parandatav) Mittearguendid - Nali, arvamus, faktiväide, vanasõna, küsimus, tundeväljendus, ettekanne valeargumentide hulgas eristagem: a) vääraid mitteargumente kui lihtsalt valesid; b) argumendisarnaseid mitteargumente, mis ei ole väärad ehk ei valeta, kuid mida ekslikult võetakse või tahtlikult esitatakse kui argumente. (Siin mitteväär ei tähenda, et tõene, sest argumenditeoorias on mõttekas lähtuda 3-valentsest tõeväärtusest: kolmas tõeväärtus on alamääratud või vaegkirjeldav; 7. Mida tähendavad eraõiguse seadustes tingimused „võib tugineda [teatud asjaolule]“ ja „ei või
neid vaos hoidvad seadused. Ent kired külvavad iga päev meie sekka korralagedust ja kehutavad inimesi kuritegudele -- millest nähtub, et seadustest siin ei piisa. Seepärast tasuks uurida, kas ei sündinud need korratused alles koos seadustega. Sest juhul kui seadused suudaksid korrarikkumisi ära hoida, oleks küll vähim, mida peaksime neilt nõudma, see, et nad teeksid lõpu halvale, mida ilma nendeta ei esinekski. Eristagem kõigepealt armastuse füüsilist ja moraalset poolt. Füüsiline on see üldine iha, mis paneb ühe sugupoole teisega ühinema. Moraalne pool on see, mis iha juhib ja kinnistab selle eranditult ühele kindlale objektile või vähemalt muudab sellele eelistatud objektile suunatud iha kõige energilisemaks. On ju lihtne näha, et armastuse moraalne pool on kunstlik tunne, mis on sündinud ühiskonnas kehtivatest tavadest ja