Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Kristin Djomina ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Maksundus Juhendaja: Lehte Teern Tartu 2012 1. ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Erisoodustuse alla kuuluvad kaubad, teenused või rahaliselt hinnatavad kingitused, mida seoses töösuhtega tööandja oma töötajale võimaldab. Sisuliselt on erisoodustuse näol tegemist töötajale antava lisatuluga, millelt peab tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ning eelneva kuu deklaratsioon tuleb esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustused on aastate lõikes muutunud: · Alates 2003.aastast kuni 2009.aastani oli erisoodustuse hinna ülempiiriks 2000 krooni, vastava arvestuse olemasolul ehk kui töötaja pidas sõidupäevikut. 2009.aas...
töötajatele) ega võeta arvese töötaja isikliku tuluna. Väga oluline on meeles pidada, et erisoodustusena maksustatakse töötaja kulu, mitte aga tööandja tulu. Alati ei pruugi erisoodustuse andmisega tööandjale tekitada kulusid (näiteks tööandja annab töötajale üle tasuta varem saadud vara). Kui töötaja vara ei ole kasvanud või tema kulud ei ole vähenenud, siis ei ole töötaja tulu saanud ning ei saa rääkida erisoodustustest. Erisoodustuste maksustamise eesmärk on tagada töötajate võrdne kohtlemine ja takistada töötasult makstavatest maksudest kõrvalehoidumist. [1, lk 9-10] 2009. aastal on Tulumaksuseaduse § 4 kohaselt erisoodustustelt, dividendidelt jt väljamaksetelt arvestatava tulumaksu määr 21/79. Näide 6: Erisoodustuste tulumaks ja sotsiaalmaks. Firma tasub töötaja toitlustamise kulud aprillis restorani arve alusel: toitlustamine 1 000 krooni + käibemaks 180 krooni.
Äriühingu juhtorganid. Tallinn: Äripäeva kirjastus, 29 35 RT I 2001, 81, 487 36 Ravikindlustuse seadus § 8 ja 10 sõltub aga konkreetse inimese tervisega seotud asjaoludest ning ei mõjuta vähemalt otseselt ettevõtluse tulusust. Juhatuse liikme tasult (ja ka juhatajale tehtud erisoodustustelt) arvutatud sotsiaalmaks kuulub äriühingu ettevõtluse kuludesse, nagu igasugune muu äriühingule inimeste poolt tehtud töö eest makstav tasu (Raamatupidamise seadus lisa 2)37. Erisoodustustest antud töö juures juttu pole, kuna on eeldatud, et nii FIE kui OÜ ainuosanik saavad kasu ettevõtlusest rahas. Erisoodustustelt makstav sotsiaalmaks ei isikustatud ja seepärast ei hakka maksuseadustes orienteeruv OÜ ainuosanik tõenäoliselt ettevõtlusest raha erisoodustuste näol välja viima, kuna see pole kasulik nii ettevõtluse tulukuse kui ka isiklikult tema jaoks. Nagu eespool öeldud, ei maksa osaühing erinevalt FIE-st ettevõtlusest saadud tulult tulumaksu,
kuna eeldatakse, et eraldiseisvat üksust on võimalik paremini juhtida. Uue ettevõtte omanikeks on juhid või olemasolevad aktsionärid. Eesmärk: – Eraldada tegevus, et saada paremad võimalused selle tegevuse laenuga finantseerimiseks. – Eraldada ettevõttest tegevus, mis ei sobi kõige paremini ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. – Muuta lepinguid paindlikumaks – võimalik lihtsamini töölepinguid muuta, pääseda maksunõuetest või seadusandlikest piirangutest, erisoodustustest vabaneda. – Saada positiivset mõju aktsiahinnale. Split-off – tehakse uus ettevõte, mille aktsionärideks saavad vanad aktsionärid vahetades oma aktsiad uue ettevõtte aktsiate vastu (loobuvad vanast osalusest). Carve-out – mingi osa ettevõtte tegevusest ja varadest paigutatakse uude ettevõttesse, kuid selle aktsiad müüakse avalikult. Tavaliselt jätkab emaettevõtte kontrolli omamist, seega on see sarnane aktsiakapitali suurendamisele. Miks tehakse:
erisoodustuste mõiste alt välja. kingitused ja annetused, mis on tehtud isikutele, kellega ettevõtjal on tööleping sõlmitud, käsitletakse erisoodustusena tööandja osutas töötajale tasuta teenust-erisoodustuse hinnaks turuhind. Kui näiteks soodustuse saab töötaja elukaaslane, kellega ei ole abielu sõlmitud, ei saa seda lugeda erisoodustuse tegemiseks tulumaksuseaduse tähenduses. Seega on tegu kingitusega, mida erinevalt erisoodustustest ei maksustata sotsiaalmaksuga. Erisoodustuste hinna määramiseks, tuleks lisaks töösuhte olemasolule pöörata tähelepanu ka sellele, kas konkreetne kulutus tehti tööandja või töötaja huvides. Ei saa ju erisoodustuseks lugeda sellist tööandja kulutust, millest küll töötaja otsest kasu saab, aga mis tegelikult tehakse selleks, et töötaja saaks temale pandud tööülesandeid täita. Kujukas näide on siinkohal ka kindlustuslepingu sõlmimine
annaabi.ee 
