väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest (kui vara väärtus on alla 1000 krooni) ette väärteokaristusena trahvi või aresti ja seda ka korduvate varguste puhul. Sellega on kaasnenud korduvate pisivarguste hulga suurenemine ning nende toimepanijates kindlus, et pisivarguse toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust. Seega ei ole väärteokaristused korduvate pisivaraste suhtes täitnud oma eripreventiivset eesmärki. Seletuskiri karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu juurde Algatab Riigikogu õiguskomisjon, 26.03.2008 Allikas D Üleeile sai esimesena Virumaal karistada inimene, kes esmaspäevast jõustunud karistusseadustiku muudatusega muutus kurjategijaks pärast aasta jooksul toime pandud kolmandat pisivargust. Esmaspäeval
ühiskonna kaitsmise põhjendusega võeti see Austraalia eri piirkondades taas kasutusel. Nii võeti 2003.aaastal Queenslandis vastu Dangerous Prisoners (Sexual Offenders) Act ning 2006.aastal võeti sarnased aktid vastu ka Lääne-Austraalias (Dangerous Sexual Offenders Act-2006) ja Uus-Lõuna-Wales´i osariigis.86 Nii ajalugu kui statistika tänapäevast näitab, et piisavalt karmide karistuste kehtestamine ning mõistmine aitavad paremini saavutada karistusõiguse eripreventiivset eesmärki. Nn üleminekuperioodil (1988-1992), mil toimus Eesti karistusõiguse reform, kaotati seni kriminaalkoodeksis sisaldunud igasugused ohtlike kurjategijaid kuidagi teisiti kohtlevad normid. Samas on sellele ajale iseloomulik nii kuritegude registratsiooni kui ka süüdimõistetute arvu järsk kasv. Kui näiteks 1987. aastal registreeriti ca 11 000 kuritegu, siis 1992. aastaks ulatus see arv 41 000-ni ja 2001 aastaks juba 57 000-ni. 1960-ndatel ja 70-
karmusest ning kes eriti ei suhtle põliselanikkonnaga? Kas sellises olukorras jätkab efektiivset funktsioneerimist senine suhteliselt leebe kuritegevuse kontrolli süsteem, on paljuski küsitav. Seega ei ole võimatu, et Euroopa riikides rakendatavad kriminaalsanktsioonid karmistuvad juba lähitulevikus. Kriminaalkaristuste tõhususe hindamisel eristatakse eri- ja üldpreventiivset efekti. Teatavate reservatsioonidega võib surmanuhtluse eripreventiivset efekti hinnata l00%-le, sest hukatud [1845] kurjategija uut kuritegu enam toime ei pane. Eluaegse vanglakaristuse võime ära hoida kuritegude toimepanemist sama isiku poolt on kahtlemata väiksem. Jääb ikkagi kasvõi teoreetiline võimalus põgenemiseks, samuti uue kuriteo toimepanemiseks vanglas. Ka on võimalikud muutuse kriminaalseadusandluses või kogu riikluses, mis võivad tingida olukorra, kus kaasinimestele ohtlik indiviid satub taas vabadusse
annaabi.ee 
