kõrget prindikvaliteeti ega sobi värviprindiks, on graafika printimisel väga aeglased ja tekitavad töötades palju müra. Nende peamiseks rakenduseks on jäänud büroo-, panga- ja raamatupidamisandmete väljastus, kuna nad on asendamatud paljuosaliste plankide ja isekopeeruvate dokumentide printimisel. TERMOPRINTERID Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel vastu termotundlikku eripaberit. See eripaber värvub kuumutamisel keemilise reaktsiooni tulemusel mustaks. Hooldus on odav, kuid vähese lahutusvõimega ja aeglane ning on tänapäeval ainult sobiv erirakenduste jaoks.. Nendeks on peamiselt faksi ja kassa printerid. Uuemates termosiiderprinterites eripaberit ei vajata, sest trükivärv sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Sellised
püsivaks. Pildi kujutis rasteriseeritakse, mille tulemus on hea, kuid ei vasta fotokvaliteedile. Sublimatsiooniprotsess, kus aurustatakse värvaine (tint) gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Värv on läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Vajab eripaberit Plussid Vähe liikuvaid osasid Lihtsad Töökindlad Müravabad Rahuldav pildikvaliteet, spetsiaalse paberi korral kõrge. Miinused Suhteliselt aeglased Eraduvad ebameeldivad gaasid Aja jooksul tekst tuhmub Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu). Laserkiired tekitavad elektrostaatilise
Laserprinterid on võrdlemisi kallid, printimine on kiire, lehekülje omahind väga madal ja prindikvaliteet väga kõrge (600 kuni 4000 dpi). Värviprint nõuab siiski eritehnoloo- giat ja värvilaserprinterid on must-valgetest rohkem kui neli korda kallimad. Plotterid on suuremõõdulised printerid, mis on ette nähtud maakaartide, jooniste jmt. trük- kimiseks. Plotterid kasutavad reeglina jugatehnoloogiat, ent vajavad eripaberit ning on väga kallid. Koosta prinditehnoloogiate tabel, kus on kirjas printeri ning lehekülje printimise hin- naklassid, printimiskiirus, värviprindi võimalus ja prindikvaliteet. 49 Prinditehnoloogiat kujutav joonis on võetud Jaak Pihlau raamatust ,,Printerid", Tallinn Külim 1996. 28 Joonis 49. Laserprinteri tööpõhimõte
annaabi.ee 
