Ülduudised ja temaatilised osakonnad. Ülduudised keskenduvad kvaliteetlehed poliitikale ja ühiskonnaelule teemadele. Sinna paigutatakse ka õnnetused, kuritööd ja olmesündmused. Tabloidlehe ülduudiste valik on kirevam: kuriteo ja õnnetusjuhtumid, olme, seltskonnaelu, poliitika, sotsiaalelu jne. Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohaikud uudised, üleriigilised uudised ja välisuudised. Ülduudiste osa moodustab lehe tuuma ja sinna pannakse ka eriosakondade uudised. Teise osa moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale lugejaskonnale. Klassikalised eriosakonnad on sport, majandus, kultuur, elu ja sotsiaalprobleemid. Lisaks võivad eriosakondadena olla meelelahutus, keskkond, põllumajandus, teadus, haridus, transport, kirik jne. Uudisevaliku põhimõtted. Mida peab eelnevast arvestama uudiste valikul? 1. Lehed peab olema paljude valdkondade uudiseid. Mõned valdkonnad käivad väiksemas lehes mitte iga päev
Eestis vangistatuid süüdistati näiteks selles, et nad iseseisva Eesti Vabariigi kodanikena kuulusid selle riigiteenistusse, sõjaväkke või kodanikuühendustesse. 19401941 pandi ÜK(b)P ja EK(b)P (Keskkomitee sekretär Karl Säre) korraldusel ja kaastegevusel Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD), alates 1941. a märtsist ka Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (NKGB), samuti Punaarmee ja Balti Laevastiku eriosakondade täidesaatmisel ning nn rahvakohtute, Eesti NSV Ülemkohtu, Ülemnõukogu Presiidiumi, NKVD erinõupidamiste ning Punaarmee ja Balti Laevastiku ning Siseasjade Rahvakomissariaadi mitmesuguste tribunalide otsustel toime järgmised inimsusevastased kuriteod: 1) vähemalt 179 isiku surmamõistmine ja hukkamine enne Eesti vallutamist Saksamaa poolt; 2) umbes 6700 isiku vangistamine ja saatmine Nõukogude Liidu vangilaagritesse. Nendest hukati või suri vähemalt 4200; i
T. 2 ~ 1928, 8. § 35 Koolide, omavalitsuse haigemajade ja vaestearstid, omavalitsuse tervishoiuasutuste juhatajad ja tervishoiualal omavalitsuse teenistuses oleva muu personaali määrab ametisse ja vabastab maa- või linnavalitsus vastava maa- või linnaarsti ettepanekul ja teatab sellest registreerimiseks tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. Haigemajade juhatajateks võib määrata vähemalt viieaastase arstipraktikaga arste, haigemaja eriosakondade juhatajad (ordinaatorid) peavad olema eriteadlased omal alal ja mitte vähema kui kolmeaastase arstipraktikaga.. § 36. Kooli- ja vaestearstide tegevuspiirkonnad määrab maa- või linnavalitsus. Nad töötavad vastavate volikogude poolt maksmapandud juhtnööride järgi. 10 Linnades peavad kooliarstid iga kooli mitte vähem kui kord kahe nädala jooksul vaatamas käima. § 7
annaabi.ee 
