· aidata kaasa töötajate füüsilisele ja vaimsele kohanemisele tööga, pidades eriti silmas töö mugandamist töötajatele ja nende määramist ametikohtadele, mis neile sobivad; · aidata kaasa töötajate füüsilise ja vaimse heaolu saavutamisele. Üldjuhul viiakse neid funktsioone ellu antud riigi töötervishoiusüsteemi ülesehitusest lähtudes. Prantsusmaal ja Saksamaal on kindlaks määratud, kui palju aega peab töötervishoiuteenuseid osutav personal kulutama eriomasele tegevusele, näiteks töötingimustega tutvumisele või töötajate tervise kontrollimisele. Norra ja Rootsi süsteemid annavad kohalikule töötervishoiu ja töökaitse ühendatud komiteele (Local joint occupational health and safety committee) õiguse otsustada tegevuse ajalise jaotuse üle. Mõnes riigis (Saksamaa) klassifitseeritakse tööstusettevõtteid vastavalt tööõnnetuste esinemissagedustele ja seal valitsevale riskile.Töötervishoiuteenuste funktsioonid ja töömaht
· operatsioonid (rutiinsed komponendid) Küsimus, kuidas inimesed võtavad omaks oma mõttekujundeid ja oskusi ning kasutavad neid uues kontekstis, on üks põhiküsimusi meie arusaamas õppimisest ja arengust. Pole olemas neutraalset konteksti. Igasugune toiming ja igasugune kommunikatsioon on situatiivne ning seda tuleb mõista suhtelisena selles tegevussüsteemis, kuhu ta kuulub. Oskus tegutseda tegevussüsteemi raames tähendab, et ollakse tuttavad eriomasele eesmärgile oluliste ja tootlike struktureeritavate ressurssidega ning võimelised neid kasutama. Koolis nimetatakse edukaks õppimiseks institutsionaalse kommunikatsiooni erivormi valdamist. Struktuurilised ressursid on oluline osa teadmiste omandamisest, mis seisneb selles, et õppida ,,nägema" praktikas otsustavat ning tegutseda sellele vastavalt. Sotsioloogiline perspektiiv tähendab püüet integreerida indiviid sotsiaalsetesse praktikatesse,
kumbagi neist, siis on ka naudingutega samamoodi, sest igale toimingule vastab talle omane nauding. Heale toimingule eriomane nauding on siis eeskujulik, kõlvatule omane aga halb, nii on ka üllad himud kiiduväärt, inetud aga laiduväärt. ● Asju, mida üldiselt peetakse inetuteks, saab nimetada naudinguteks ainult rikutud inimeste jaoks. ● Õnn kui inimese lõppeesmärk. Igaüks eelistab kõige rohkem seda toimingut, mis vastab talle eriomasele seadumusele, seega eeskujulikul inimesel vastab see loomutäiusele. Õnn ei seisne seega meelelahutuses. Meelelahutus olekski ju lõppeesmärgina imelik, kui tuleks kogu elu rabelda ja raskusi taluda, selleks et meelt lahutada. Pingutada ja näha vaeva meelelahutuste pärast paistab rumalana ja liialt lapsikuna. ● Nii tark, õiglane kui ka igasugune muu inimene vajab eluks hädatarvilikku, kui nad on