(Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused.) Märk võib olla ka kirjeldus (deskriptsioon), üleskirjutatud sisu. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi (pole olemas jaansust), lihtsalt tähistab objekti. Nimi ja deskriptsioon peaksid olema sünonüümid, kui ei ole, siis on deskriptsioon ebakorrektne. Tegelikult räägib terminist - erinimest, millele vastab ainult üks deskriptsioon: definitsioon. Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke
(Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused.) Märk võib olla ka kirjeldus (deskriptsioon), üleskirjutatud sisu. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi (pole olemas jaansust), lihtsalt tähistab objekti. Nimi ja deskriptsioon peaksid olema sünonüümid, kui ei ole, siis on deskriptsioon ebakorrektne. Tegelikult räägib terminist - erinimest, millele vastab ainult üks deskriptsioon: definitsioon. Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke
(Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused.) Märk võib olla ka kirjeldus (deskriptsioon), üleskirjutatud sisu. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi (pole olemas jaansust), lihtsalt tähistab objekti. Nimi ja deskriptsioon peaksid olema sünonüümid, kui ei ole, siis on deskriptsioon ebakorrektne. Tegelikult räägib terminist - erinimest, millele vastab ainult üks deskriptsioon: definitsioon. Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke