Liberaalfeminismi pooldajatena võib välja tuua sellised filosoofid nagu Simone de Beauvoir ja Martha Graven Nussbaum. Esimese ja teise laine ühenduseks võibki pidada Prantsuse filosoofi Simone de Beauvoir´i (1908-1986), kes rõhutas, et sood on võrdsed vaatamata oma erinevustele. Kuulsaks sai ta raamatuga „Teine sugupool“, kus ta kirjutab bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahelistest eristustest. Teise laine feminism ehk erinevusfeminism tõusis esile eelmise sajandi 60-ndatel. Selle feministliku liikumise eesmärk oli õiguse nõudmine naiste seksuaalsele ja vaimsele enesemääratlusele. Loodi uusi poliitilisi organisatsioone, mis tutvustasid naistele võimalusi muuta oma senist elu. Oluline suund teise laine tegevuses oli naiste kaitsmine seksuaalse- ja koduvägivalla eest, samuti võideldi aktiivselt naiste võrdõiguslikkuse eest tööturul. Kolmanda laine feminism ehk postfeminism on suunatud feminismi teise laine
vagiinat kujutavad närimiskummid). Louise Bourgeois: Kogu ta looming seotud lapsepõlve traumaga, kui ta avastas, et tema inglise keele õpetaja oli ühtlasi isa armuke. L.Bourgeois 1999 elutööpreemia Veneetsia biennaalil. Feministliku teooria 3 suunda: I. võrdsusfeminism (makrotasandi analüüs soolisest võrdsusest seadusandluses, statistiline võrdsus, naiste poliitiliste ja majanduslike õiguste teema jms) II. erinevusfeminism (probleem pole naiste ja meeste erinevuses, vaid nende erinevuste mahasurumises, nii et priviligeeritakse varjatult valge keskklassi mehe huve) III. kolmanda laine feminism (mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu analüüs; kõik soolised kategooriad on konstrueeritud ja polegi ühtset muutumatut identiteeti; soolisus kui konstruktsioon, heteroseksuaalsus pole ainuvõimalik).
ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) - Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa" - Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele - Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Feministlikud teooriad Feministlik teooria – feministlik kunst (võrdsus- ja erinevusfeminism, kolmanda tee feminism) Pildist puuduv naine Fotol: prantsuse eksistentsialistlik filosoof Sartre Nõukogude Leedus 1965. Aastal Sutkuse foto Fotol olev vari kuulub Simone de Beauvoir’le [Fotonegatiivil on naine olemas, kuid fotolt on ta välja kadreeritud] Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal
annaabi.ee 
