Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"erinevatle" - 3 õppematerjali

Praktika aruanne - Praktika AS Ceres Aianduskeskus
8
odt

Praktika aruanne - Praktika AS Ceres Aianduskeskus

ning kaupa läks meeletult välja.Voltisime ka tööpäeva lõpus ning keskel. Puhastasime ka ampleid,andsime neile tagasi esindusliku välimuse. Üldiselt igapäev ka harvendasime.(tomateid,tageeteseid,kivikilbikuid,võõrasemasid) Riisusime müügiplatse,et need esinduslikumad välja näeks.Rohisime istikuid,taimi ning paaril korral ka haljasalasid(kortermajade esiseid peenraid). Kaupa panime välja peaaegu iga päev. . Kas klientidele või siis erinevatle ettevõtjatele, haljastus firmadele. (Näiteks Mustamäe Haljastus). Lisasime erinevatele istikutele etikette ning viisime need kaupluses müügiks.Praktika teisel poolel olime puukooli osakonnas.Seal me istutasime põõsamaranaid ning enelaid. Puhastasime kadakaid ning lisasime neile puukoore multsi ,et nad talveks seisma panna. Viisime puude istikuid kauplusesse.Praktika viimastel nädalatel pakkisime lahti ning loendasime taimi/istikuid,mis saadeti tagasi

Maateadus → Haljasalade rajamine
152 allalaadimist
Optika
2
docx

Optika

· Valguse dispersioon ­ aine absoul. Näitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või soojusest · Aine absoluutne murdumisnäitaja ­ on seda suurem, mida väiksem on lainepikkus. · Murdumisnäitaja ­ erinevus on suhteliselt väike, kuid siiski piisav. Erinevatle ainetel on dispersioon erinev. Lainepikkuse suurenedes peaaegu kõigil vähenevad murdumisnäitajad. · Mida madalam on päike, seda kõrgem vikerkaar. Punane üleval, violetne all. Topeltvikerkaar on vastupidi. · Vikerkaar tekib, kui valguskiirt peegeldub vihmapiisast 2 korda. · Vikerkaar tekib, sest valguskiired murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Esineb dispersioon. · Valguse spektrid annavad meile infot aatomite ja aine ehituse kohta.

Füüsika → Optika
21 allalaadimist
Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

Rakkude otsene kontakt ja rakkude ja rakuvälise maatriksi kontakt on signaalideks rakkudele. 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. Rakud võivad reageerida signaalidele erinevalt. Retseptorid tunnevad ära unikaalse signaali, retseptori valgud võivad pärast seostumist signaaliga põhjustada erinevaid muutusi rakus. Kui rakul pole spetsiifilist retseptorit, siis ta ei tunne ära signaali. Näide neurotransmitter atsetüülkoliini toimest erinevatle rakkudele: Südame lihasrakkuga seostumisel vähendab kokkutõmbe jõudu ja kiirust. Skeletilihas rakkuga seostudes toimub kontraktsioon. Süljenäärme rakul kutsub esile sekretsiooni. 3. Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid: - Signaaalmolekulide süntees signaalrakkudes. - Signaalmolekulide väljutamine ja ringlusse saatmine . - Signaalide transport märkrakuni. - Signaalide äratundmine märkraku retseptori poolt .

Bioloogia → Bioloogia
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun