Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn- des, kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4
Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-des, kuigi keel- kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4
Ataksia – vigastused tektopulvinaarses e selgmises nägemistees – ei saa aru kus asjad asuvad. Pigem motoorne kui visuaalne. Apraksia – tahtlike liigutuste kopeerimine ja tegemine häiritud Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltest saadud info - TAALAMUS IV LOENG – ajupoolkerade ühendused ja aju ebasümmeetrilisus Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. - Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne – mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides funktsioonides; kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras - Piirkonnad ühe poolkera sees on erinevamad kui sama piirkond paremas või vasakus poolkeras – nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad funktsioonilt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes
annaabi.ee 
