ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5) Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) 6) Poliitiline reziim – kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumikku, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimu organite seotust oma tegevuse ja õiguslike alustega Poliitilise reziimi põhitüübid: Demokraatlik – riigi võim lähtub rahvast. Väga oluline on võimude lahususe printsiip (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud).
põhimõtteid ehk kas riigi territoorium on ühtne tervik või jaguneb suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuurorganid ja nende moodustamise kord määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Autonoomia – kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, st iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes.
Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) põgenes umbes 5000 noort Eesti meest Soome, et vältida Saksa sõjaväkke minemist. Umbes 70 000 75 000 eestlast lahkus kodumaalt aastatel 1939-1945 ning asusid elama Rootsi ja Saksamaale. 1950. aastate alguses liikusid paljud eestlased edasi Suurbritanniasse, Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Austraaliasse, kus nad oma elu otsast peale alustasid, rajades uusi asutusi ja koole. Lisaks säilitati Nõukogude ajal välismaal ka erinaveid üliõpilasorganisatsioone, nagu Rotalia, ning kirikuid. Rotalia näiteks funktsioneeris Soomes, Rootsis, USA-s, Kanadas, Saksamaal ja teistes riikides, kui Eestis oli nende tegevus keelatud. Mis puutus kirikutesse, siis Apostlik-Õigeusu Kirik tegutses eksiilis alates 1945. aastast kuni Eesti iseseisvumiseni, kuid Eesti Evangeelne Luteri Kirik tegutseb ka praegu erinevates riikide, nagu Kanada, Venemaa, Läti, Leedu ja Soome.
annaabi.ee 
