pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju hüvitamised- kui ka intellektuaalse omandi vaidlusi, ühinguõigust. Tsiviilkohtus arutatakse ka pankrotiõigusest ja tööõigusest tulenevaid vaidlusi ning kohtulike erimenetluste alla kuuluvaid tsiviilasju, eelkõige hagita menetlus. Kohtulike erimenetluste alla kuuluvad ka kinnistamismenetlus ja registrimenetlus. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja üldised põhimõtted Ülesanne Eraõiguses valitseb Eesti õiguses privaatautonoomia põhimõte, mille tõttu sekkub riik isikute eraelulistesse ja eraõiguslikke suhteid puudutavatesse probleemidesse võimalikult vähesel määral. Isikul on valikuvõimalus käsutada oma vara vastavalt enda äranägemisele, sõlmida
andmisele või halduslepingute sõlmimisele suunatud tegevus. Haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruste andmisel, toimingu sooritamise või halduslepingu sõlmimisel. Välja on jäänud planeerimismenetlused planeerimisehitusseaduses. B. HALDUSMENETLUSE LIIGITUS: sisu järgi a. Üldmenetlus regulatsioonil üldine läbiv regulatsioon, tüüpilised on administratsiooni toimingud. b. Erimenetluste teatud haldusasjad omavad erisusi, nt maksumenetlus, loaandmine. Liigituvad eri alustel: i. Vastava küsimusega tegeleva haldusorgani olemusest lähtudes: 1. monokraatne haldusorgan 2. kollegiaalne haldusorgan Või 1. Kvaasikohtulik organ liikmed on sõltumatud isikud, nt
Euroopa õigusruumis aktsepteeritud üldpõhimõtete, arusaamade ja seisukohtade prisma. Raamat koosneb kahest osast. Neist esimese on kirjutanud K. Merusk, teise I. Koolmeister. Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus.
Euroopa õigusruumis aktsepteeritud üldpõhimõtete, arusaamade ja seisukohtade prisma. Raamat koosneb kahest osast. Neist esimese on kirjutanud K. Merusk, teise I. Koolmeister. Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus.
annaabi.ee 
