Anna-Maria KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE „Mis on kunst?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks
See on tekitanud lõhe nn. arenenud maade ja arengumaade vahele. Sisuliselt olema samas olukorras, kus olid hellenismi aegsed kreeklased, kes nimetasid võõrast ja arusaamatut barbaarseks. Suur areng on kaasa toonud seda suurema arengu ebaühtluse, mis omakorda on aluseks võimalikele barbaarsetele ilmingutele, sest me ei mõista teineteist tervel Maal. Ajaloo suurimad konfliktid on põhinenud suuremal või vähemal määral alati, kas usust või rahvusest tulenevatel erimeelsustel. Konflikt Iisraelis on kestnud 3000 aastat ja lõppu sellele ei ole näha. Ka 20. sajand ei ole seda olukorda kuidagi muutnud muul moel, kui selliselt, et vastaspoolte käsutuses on tipp tehnoloogial põhinevad relvad, ja hävitustöö on mõlemal poolel täpsem ja efektiivsem. Tänapäeva mõistes lausa vähem barbaarsem, kui eelnevate sajandite jooksul. Olen sündinud 20. sajandi lõpus. Seega minu võimalus anda hinnangut möödunud sajandile ei
loeng): 1. Milline on Rousseau nägemus teoses "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikast ja alustest" loomuseisundist (metsikust inimesest) ja ebavõrdsuse tekkest? Prantsusmaa poliitfilosoofia · Kuni 1688 toimus Inglismaal tormiline poliitfilosoofia areng 17. sajandil oli Inglismaal toimunud tormiline poliitfilosoofia areng, peale 1689 aasta Kuulsat Revolutsiooni Inglismaal poliitiline pinge vaibus, sest parlamendi õigusi oli laiendatud kuningavõimu vastas ning erimeelsustel olemine ei toonud kaasa enam suuri pingeid. Omamoodi mõtlemine stagneerus. Prantsusmaal süvenes poliitiline kriis ja seetõttu teravnes ka mõtlemine. Prantsusmaal aga pinge aina kasvas, Louis XIV (1638-1715, kuningas alates 1643) oli valitsenud pikka aega, ei kutsunud enam kokku Prantsuse parlamenti (Generaalstaate) ning üldse autokraatlikud kuningad valitsesid Prantsusmaad viisil, mis tõi kaasa ka majandusliku laostumise. Võib öelda, et 18. sajandil kandus
annaabi.ee 
