Eeskujuks oli metsavendade tegevus. Noorteorganisatsiooni kandpind jäi siiski tagasihoidlikuks. 1960. aastate algul surus valitsev reziim noorsooliikumise maha. Noorsooorganisatsioon võttis peale seda taas tuurid üles, et siis lõplikult vaibuda. Noorteorganisatsioonide mahasurumine ei katkestanud vastupanu liikumist üldiselt. 1960. aastate teisel poolel tekkisid demokraatlikud liikumised. See oli aeg. Mil NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu erimeelsete liikumine, mis oli otseselt suunatud valitseva reziimi vastu. Püüti kursis olla välismaailmas toimuvate sündmustega. Demokraatlikud liikumised ei olnud enam ainult eestlaste pärusmaa vaid nendega liitusid ka muulased, et demokratiseerida NSV Liitu. Põhirõhk oli nüüd 7 demokraatial. Jõuti arusaamale, et eesti iseseisvumine on ühtlasi ka rahvusvaheline küsimus. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
ühiskonnaprobleemidega tegelenud sotsioloogialabor. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerimine. *60ndate teisest poolest asendas põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. *NSVLs tekkis koos tagurluse pealetungiga arvestatav dissidentide e. teisitimõtlejate e. erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. *Ka ENSVs tekkinud dissidendid proovisid kontakti astuda NSVLs tegutsevate dissidentidega. *Demokraatlikutel liikumistel osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSVL demokratiseerimine. *1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandiumi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, NSV vägede väljaviimist jm.
Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel küllalti ulatuslik. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Nende tegevus lõppes 1960. aastate algul. Noorte salaorganisatsioonide tegevuse lämmatamine ei katkestanud vastupanuliikumist Eestis lõplikult. 1960. aastate teisest poolest asendasid senist põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. Kujunes välja erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Põhirõhk oli demokraatial. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Balti pagulaste ühistööna loodigi juba 1960. aastatel ühine organisatsioon BATUN, mis hakkas taotlema selle memorandumi elluviimist. Edu saavutati 1975. aastal. Avalik vastupanuliikumine: 1970
annaabi.ee 
