nende erinevate koguste omadused on samad, sealhulgas jällegi temperatuur, rõhk ja ka tihedus. Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8. Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 9. Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid. Näited soojuslikest parameetritest. Suurused mis iseloomustavad süsteemi energeetilist olukorda. Nendeks on meie aine jaoks oluline entalpia, entroopia 10. Mida iseloomustavad sisemised parameetrid Sisemised parameetrid iseloomustavad termodünaamilist süsteemi, s. o. siseparameetritega on määratud osakeste liikumine ja asend termodünaamilises süsteemis. Siseparameetriteks on
tihedus. · Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8. Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 9. Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid. Näited soojuslikest parameetritest. · Suurused mis iseloomustavad süsteemi energeetilist olukorda. Nendeks on meie aine jaoks oluline entalpia, entroopia 10. Mida iseloomustavad sisemised parameetrid · Sisemised parameetrid iseloomustavad termodünaamilist süsteemi, s. o. siseparameetritega on määratud osakeste liikumine ja asend termodünaamilises süsteemis
Tähistades termodünaamilise keha rõhu ja erimahu agregaati sisenemisel (näiteks sisepõlemismootori silindrisse) vastavalt v1 ja v2 , siis avaldub sisenemistöö ls = -p1v1. Sisenemistöö on negatiivne, kuna ta sooritatakse väliskeskkonna poolt. Termodünaamilise keha poolt agregaadist väljumisel sooritatav töö (väljumistöö) lv = p2v2, kus p2 ja v2 tähistavad vastavalt termodünaamilise keha rõhku ja erimahtu agregaadist väljumisel. Väljumistöö on positiivne, kuna ta sooritatakse termodünaamilise keha poolt. Üldjuhul võime mehaanilise töö väljendada selliselt: l = lt + ls + lv ehk lt = l + p1v1 p2v2 Kujutame tehnilise töö graafiliselt p-v diagrammil (joonis 9). Väljendagu joon 1-2 termodünaamilise keha paisumist mingisuguses termodünaamilises protsessis. Termodünaamilise keha poolt sooritatav mehaaniline töö väljendub pindalana a12ba,
annaabi.ee 
