1. ICAO 2. IATA 3. Riikide lennuametite töörühmad 4. Euroopa Liit 5. Teatud olukordades võivad ka lennujaamad eraldiseisvalt kehtestada kohalikke reegleid kui ned on vajalikud turvalisuse tagamiseks. Millist infot vajab lennufirma ekspedeerijalt broneeriunguks? · Lennupileti number · Saadetise sihtkoht · Saadetise kohtade arv · Saadetise kaal · Saadetise pakkeüksuste mõõdud · Soovitud väljalend(lennud) või transiitaeg · Erilepingute puhul (kliendid ja hinnad) ka spetsiaalviide Nimeta lennukauba saatmise põhilised osapooled. · Kauba tegelik Saatja · Ekspedeerija · Lennufirma või volitatud esindaja ( GSSA ) · Lennufirma terminali käsitleja · Lennujaama turvakontroll · Toll · Lennufirma lennuki maapealne käsitleja · Kauba tegelik Saaja Nimeta tegevused, mis on seotud kaubasaadetisega. · Ekspedeerija saadab vormikohase broneeringu lennufirmale
Teise maailmasõja võitjariigiga rahulepingu. Jaapan tunnustas rahulepinguga Korea sõltumatust ning loobus pretensioonidest varem tema valdusesse kuulunud Taiwanile, Lõuna-Sahhalinile ja Kuriili saartele. Sama lepinguga tunnistati Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepinguga ei määratud kindlaks Jaapani reparatsioonide suurust sõja ajal okupeeritud riikide kasuks, vaid need lahendati hiljem erilepingute kaudu. 1952 sõlmis Jaapan rahu Hiina Vabariigi (Taiwani) ja Indiaga, 1954 Birmaga, 1956 sõlmiti reparatsioonilepe Indoneesia ja Filipiinidega ning 1959 Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korega normaliseeriti suhted 1956 ning rahulepingu allkirjastamiseni Hiina Rahvavabariigiga jõuti alles 1978. Jaapani suhteid NSV Liiduga pingestas nn Põhja territooriumite küsimus. Kuna NSV Liit keeldus 1951 San Francisco rahulepingut allkirjastamast, võimaldas see Jaapanil edaspidi tõstatada
sõlmis Jaapan võitjatega rahulepingu. Selles lepingus tunnustas Tokyo Korea sõltumatust ja loobus pretensioonidest varem tema valduses olnud territooriumidele, sealhulgas Taivanile, Lõuna- Sahhalinile ja Kuriili saartele. Samas tunnistas rahuleping Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepingus ei määratud küll kindlaks reparatsioonide suurust, kuid need õiendas Jaapan hiljem tema poolt Teise maailmasõja ajal okupeeritud riikidega erilepingute kaudu. Kõige kauem venis suhete normaliseerumine Korea Vabariigiga (1965). Kõigest mõni tund pärast San Francisco rahulepingu sõlmimist allkirjastasid USA ja Jaapan julgeolekulepingu, mille kohaselt Jaapanisse jäid USA sõjaväebaasid ja relvajõud, et vajaduse korral kaitsta Kaug- Idas rahvusvahelist rahu ja kindlustada Jaapani julgeolekut. San Francisco rahuleping ja USA- Jaapani julgeolekuleping jõustusid 1952. aastal.
annaabi.ee 
