· · · Syringa wardii Wardi sirel · · · · · · · · · · · · Syringa yunnanensis jünnani sirel · · · · · · · · · · HÜBRIIDID · · Syringa × diversifolia (S. oblata · × S. pinnatifolia) erilehine sirel · Syringa × henryi (S. josikaea · × S. villosa) Henry sirel · · · Syringa × hyacinthiflora (S. ·oblata × S. vulgaris) hüatsintsirel · · Syringa × josiflexa (S. josikaea · × S. komarowii) madjari sirel · Syringa × laciniata (S. protolaciniata × S. vulgaris) lõhislehine sirel · Syringa × persica (S. protolaciniata × unknown) pärsia sirel · Syringa × prestoniae (S. komarowii × S
Õiekrooni putk on tupest pisut pikem. Kroon on 4- tipmine. Tolmukapead kollased, peenikestel tolmukaniitidel. Siia kuuluvad: amuuri sirel, jaapani sirel, pekingi sirel. Hübriidsed liigid. Eksisteerib ka hübriidseid liike, mis on tekkinud liikide ristumise tulemusena looduslikes tingimustes või saadud sordiaretuse teel. Siia kuuluvad: hüatsintsirel sortidest `Lamartine`, ´Assessippi´jt; pärsia sirel, ruaani sirel, erilehine sirel, Henry sirel jt. LEHED Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja
piimohakas H. orashein Kare kõrvik Kare piimohakas Murunurmikas Kahar kirburohi (ka Roheline Verev iminõges suvel) kukkeleib Hõlmine iminõges Harilik kirburohi Tähkjas Vesihein Erilehine linnurohi kukkehirss Konnatatar Harilik malts Karvane hiirehernes (kuni sügiseni) Neljaseemneline Must maavits hiirehernes Umbrohtude vastupidavus leegitamisele Leegitamine on efektiivne ühekordsel kasutamisel
annaabi.ee 
