Pidev protsesside parandamine TÄNAPÄEVA vs TRADITSIOONILINE JUHTIMISMETOOD TÄNA VAREM Tehnoloogia on abistaja Ettevõtte kultuur on põhimõtete Rõhutati tehnoloogiat kogum Hierarhiline meetod (igal osakonnal on Piiridest vaba organisatsioon juht) Töötajate oskused on väga tähtsad Pakutati vähem arenguprogrammi TÄNAPÄEVA JUHTIMISE ERILAAD ,,The main task of todays management is managing chages" Iga juht peab olema rohkem tähelepanelik töötajatele Kui töötajatele midagi ei meeldi, tal on õigus kohe ettevõttest lahkuda Kaasaegne maailm pidevalt kiireneb https://www.youtube.com/watch?v=kE9XvUWgwaI TULEVIKUS Organisatsioonides hakatakse otsima viise, kuidas muuta inimeste tööviise nii, et töökogemus oleks nauditavam Töö eesmärki teadvustatakse rohkem
Jüri Ehlvest (1967—2006) 90ndate kirjandussituatsioonis hakkab võtmeliselt segast rolli mängima. Tema kirjandikukuulsus on olemas juba umbes viis aastat enne tema esimest kogu olemas. Tema Vikerkaares ilminud tekstide põhjal tekkis mingi retseptsioon. 1996 Ikka veel Bagdadis 1996 Krutsiaania 1997 Päkapikk kirjutab 1999 Elli lend 1002 Hobune eikusagilt Ehlvest oli üks autoreid, kes oli Hiroalli rühmituses. Tema tekstide erilaad ja mingisugune nõiduslikkus tema proosa juures hakkab mängima. Lühiproosas on ta konkurentsitult tähtis autor. Ta tajub väga hästi klassikalise novelli jutustamise protsessi. Kui küsida, millest ta kirjutab, siis ühelt poolt on raske sellele vastata, kuid teisalt võib kinnitada, et kuidagi need teemaringid on seotud vaimse tegevuse või vaimuvallaga. Kindlasti on midagi seotud semiootikaga, filosoofiaga jne. Samas on see ka selline
motiveerida, kujutada inimesi tõpäaselt, luua oma kindla individuaalsusega karaktereid. Kujude plastikas ja kirjelduste konkreetsuses võb tunda kunstniku silma ja kät. Seejuures tuleb kirjaniku loomingulises meetodis konstateerida arengut realismi suunas, mis on eriti ilmne tema kaasaja-ainelistes jutustustes. Bornhöe on oma loomingus väjapaistva oskusega käutanud keelelisi vahendeid, tema väjendusel on tugev individuaalsus, oma kunstiline erilaad (kuigi leidub kohati teatavat stiililist jäjekindlusetust, kus kirjanikul ei ole külalt õnestunud sulatada romantilisi, heroi-lis-traagilisi ja humoristlikke elemente üeks kunstiliseks tervikuks). Tema jutustustes näme pü udu võmalikule keelelisele tihedusele ja täsele sõavalikule; ta taotleb sõade maksimaalset lö ogijõdu, et väesega palju üelda. Esiletõtmist vä arib oskuslik tegelaste keeleline individualiseerimine nende kõe kaudu.
annaabi.ee 
