1- Täitetegurit mõjutavad tegurid. hiline sisselaskeklapi sulgemine negatiivset mõju silindri täituvusele madalatel pööretel, kuna komprimeerimistakti algul surutakse osa küttesegust avatud sisselaskeklapi kaudu silindrist uuesti välaja. Gaaside tagasivool põhjustab kõvera C langemise F- le. Ja viimaks, kasutades ära sisse- ja väljalaskesüsteemis tekkivaid rõhulaineid, paigutub kõver F kõverale G. 3. KÜTUSE KULU JA ERIKULU Mootori ökonoomsust saab hinnata ka kütuse erikuluga (inglise sfc) meil (g) g=(mõõdetud kütusekulu)/võimsus kui võimsus indikaator, siis indikaatorerikulu, kui efektiivvõimsusega, siis efektiivne kütuse erikulu. 6 Alljärgnev joonis iseloomustab Mootori parameetrite sõltuvust koormusest. Koormus on väljendatud erirõhuga (pi. jape). Mehaaniline kadu ka rõhuga pm. Võimsus tähistatud N
raputusmehanismiga ühendatud raami külge. Käiste läbimõõt on tavaliselt 100-300 mm piirides ja pikkus 2-9 m. Tolm sadestub tolmukottide sisepindadele ja riide pooridesse. Riide puhastamiseks raputatakse perioodiliselt filtri sektsioone vastava raputusmehhanismiga. Filterriidelt võidakse ladestunud tolmukiht eemaldada ka vastassuunalise õhuvoolu, ultraheli või suruõhu löögiga. Allaraputatud tolm eemaldatakse tigukonveieriga. Käisfiltrid võivad töötada gaasi erikuluga kuni 120-150 m3 tolmust gaasifiltri pinna 1 m2 kohta tunnis. Käiste materjalina kasutati varem laialdaselt puuvilla ja villa, mille töötemperatuur ei tohi ületada 100oC. Praegu on valdavalt kasutusel kiudmaterjalid (klaas, polüester, polüpropüleen, polüamiid), millel on väike niiskuseimavus, mis on mädanemiskindlad ja võivad töötada temperatuuril kuni 150oC ja enam. Näiteks talub klaaskuid temperatuuri isegi kuni 450oc. Käisfiltrite
1) Hoonepiirete soojuskadu moodustub soojusjuhtivuskaost piirdetarindite kaudu, soojusjuhtivus- kaost külmasildade kaudu ja välispiirete ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevast soojuskaost. Kui soojuskadu jagada läbi köetava pinna ruutmeetritega saame soojuse erikao, millega on võimalik iseloomustada hoone soojuskadusid üldisemalt, sõltumata hoone suurusest. Hoonepiirete soojuse erikadu on võrdelises sõltuvuses hoonesse tarnitud soojusenergia erikuluga, kWh/(m2·a), vt. Joonis 8.15. Erinevad punktid tähistavad erinevaid arvutusolukordi: parempoolsemad punktid märgivad ehitusjärgset olukorda või vähem soojustatud hoonet ning vasakpoolsemad punktid tähistavad rohkem soojustatud hoone renoveerimislahendust: väiksem soojuskadu tagab väiksema soojusenergia kulu. Joonisel tähistab iga erinev joon erinevaid soojusallikaid: ahiküte, elekterküte, õhk-vesi soojuspump ja maasoojuspump.
annaabi.ee 
