terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad GOST 5017-74; O 8,0 0,3 O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid GOST 613 79; O 12 C 5* O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures; -lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. DIN 17 662 ¸ DIN 17 665 (vt. tabel 5.3. ja 5.4.) 5.3 Vaseniklisulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur:
terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektrimasinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad pronksid O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; Erikoostisega pronkse karastatakse 800 ÷ 920C vette + noolutamine 650C juures; lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. 6.3 Vaseniklisulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus.
Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad GOST 5017-74; O 8,0 0,3 O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid GOST 613 79; O 12 C 5* O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; C* Pb 3 ÷ 6% Eurostandardis vastav analoog. Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures; -lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. DIN 17 662 ¸ DIN 17 665. Vaseniksulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus,
Paljudes terastes jääkausteniit stabiliseerub toatemperatuuril ja lisajahutus sellele enam ei mõju, seetõttu töötlemine külmaga annab maksimaalse effekti juhul, kui seda tehakse otsekohe peale karastamist. Temperatuuri mõõtmine Suuremat kasutamist termotöötluse praktikas leiavad kaks temperatuurimõõtmise meetodit: termopaaridega ja püromeetriga Mõõtmine termopaariga põhineb sellel, et kahe erikoostisega elektrijuhe kontaktis tekib termo- elektromotoorne jõud (EMJ) mille suurus sõltub kontakti temperatuurist. Üks termopaari ots (külm ots) hoitakse püsival temperatuuril, teine paigutatakse keskkonda, mille temperatuur mõõdetakse. Termopaari otsad lülitatakse tundliku galvanomeertiga, mis on gradueeritud soojagraadides, joon. 15.1a. Termopaaridega saab mõõta nii madalad, kui ka väga kõrged temperatuurid, mis on võimatu tavaliste termomeetrite kasutades.
Pumba mootori toitmiseks kasutatakse painduvat roostevaba terasega soomustatud kaablit, mis siseneb tanki läbi tanki kuplil asuva ühenduskarbi. Sukelpumpa jahutab ja määrib väljapumbatav veeldatud gaas. Tühijooksu eest kaitsevad alalisvoolurelee, madalrõhulüliti ja minimaaltaseme lüliti. Sukelpumba ehitus sõltub veetava lasti tüübist. Näiteks on ammoonium erinevalt süsivesinikest hea voolujuht ja keemiliselt aktiivne. See nõuab elektrijuhtmete väga head isolatsiooni ja erikoostisega terase kasutamist, mis on passiivne ammooniumi suhtes. 8.12.1. Tsentrifugaalpumpade karakteristikute kõverad Tootlikkuse kõver (capacity curve) Pumba tootlikkus antakse kuupmeetris tunni kohta sõltuvalt rõhkude vahest laeva ja terminalitanki vahel, mida mõõdetakse vedelikusamba kõrgusega meetrites. Kõvera kuju on ühesugune sõltumata pumbatava vedeliku tüübist. Teisendamaks vedelikusamba kõrgust rõhuks, on vaja arvestada pumbatava vedeliku erikaalu.