heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kohus kohaldab: 8 rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid, rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad, kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrge kvalifiktaisooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid õigusnormide määratlemisel Loetelust pole ammendav, puuduvad nt riikide ühepoolsed aktid ja rahv.-vah. organisatsioonide nii
heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Rahv.-vah. Kohus kohaldab: rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid, rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad, kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrge kvalifiktaisooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid õigusnormide määratlemisel Loetelust pole ammendav, puuduvad nt riikide ühepoolsed aktid ja rahv.-vah. organisatsioonide nii
Kuigi osade allikate puhul on kehtimahakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud (nt lepingute puhul jõustumine, resolutsiooni vastuvõtmine ÜRO Peaassambleel jne), ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 (1): Kohus, olles kohustatud lahendama temale arutada antud vaidlusi rahvusvahelise õiguse alusel, kohaldab: a) Rahvusvahelisi üld-ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid. b) Rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat; c) Õiguse üldpõhimõtteid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad; d) Kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrge kvalifikatsiooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid allikaid õigusnormide määratlemisel, pidades seejuures silmas artikli 59 sätteid. Toodud loetelu ei ole ammendav, kuna ei hõlma näiteks riikide ühepoolseid akte ja
annaabi.ee 
