BAARIUM: Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks RAADIUM:radioaktiivne metal. Looduses ei leidu vabalt. Leelismetallide oksiidid: * BeO berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal valmistatakse luminestsentslampe ja luminofoore, tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites. *MgO magneesiumoksiid Magneesiumoksiid on valge värvusega vees vähelahustuv rasksulav ühend. Seda on kasutatud meditsiinis mao ülihappesuse vähendamiseks. Kasutatakse ka tulekindlate materjalide valmistamiseks ning soojusisolaatorina * CaO kaltsiumoksiidi tuntakse kustutamata lubjana või ka põletatud lubja nime all
kadmaate nagu kaadmiumkloriid, kaadmiumkarbonaat ja dinaatriumtetrahüdroksokadmaat. Kadmaadid tekivad ka nõrgemate leeliste toimel kaadmiumhüdroksiidile, näiteks dibaariumheksahüdroksokadmaat (Karik ja Truus 2003). Võrreldes tsingiga avalduvad kaadmiumi oksiidi ja hüdroksiidi amfoteersed omadused nõrgalt. Kaadmiumoksiidi kasutatakse vooluallikate elektroodides, orgaanilises sünteesis, eriklaasides jms (Karik ja Truus 2003). Olemas on ka kaadmiumhüdroksiid, mis tekib leeliste, sealhulgas ammoniaakhüdraadi ja orgaaniliste aluste toimel kaadmiumi-soolade lahustesse. Kaadmiumhüdroksiid laguneb temperatuuril üle 170 °C ja tekib kaadmiumoksiid, mis on tuntud kolmes kristallvormis. Ainet kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite saamiseks (Karik ja Truus 2003). Peale kaadmiumoksiidi on tuntumad ka CdS ehk kaadmiumsulfiid, mis on värvuselt
Tugevalt aluseliste oksiididena annavad nad veega reageerimisel leeliseid. Leelismuldmetallide oksiidide reageerimised veega on väga eksotermilised. SrO + H2O _ Sr(OH)2 1) BeO berülliumoksiid Berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne, mis võib siduda isegi kuni 34% vett. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal val- mistatakse luminestsentslampe ja luminofoore. Lisaks leiab BeO rakendust tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites. 2) MgO magneesiumoksiid 3 Magneesiumoksiid on valge värvusega vees vähelahustuv rasksulav ühend. Seda on kasutatud meditsiinis mao ülihappesuse vähendamiseks. Tänapäeval leiab magneesiumoksiid
Looduslik In koosnb 2isotoobist, massiarvudega 113 ja 115. Hajutatud element. Põhiliselt eraldatakse maakidest. Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt. Halogeenidega Cl2 ja Br2-tav toatemp-il I2 -ga kuumutamisel. Toodet. Pb-Zn ja Sn jääkidest, metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga. Saamine keerukas ja en.mahukas, st on toodang väike. Ühendid: In2O3-eriklaasides, raadiotehn., InSb ja InAs-„öisenägemise seadmetes”, Inp- pooljuhtlaserites, valgusdioodides., In(lihtaine)- Ge ja Si tähtis lisand, kergsulavate sulamite komponent Biotoime: In ja In ühendid on mürgised, eriti sissehing. Kahjulik maksale ja põrnale.In lahustuvad ühendid ärritavad nahks, silmi, limaskesta. Tallium(Tl) – Av. Spektraalanalüüsiga W.Crookes 1861, eraldas puhtal kujul 1862. Meenutab ühepoolt leelismetal. teislt pliid. Tootmises levinum kui Ga või In.. Loodusel
T.Richter 1863, sinise joone järgi spektris. Lihtainena on In hõbevalge, väga "särav" raske metall, erakordselt pehme ja plastne; Õhus püsiv. In2O3 saadakse nitraadi või hüdroksiidi kuumutamisel;Kasut.:läbipaistvad elektrit juhtivad kiled klaasil, vilgul, lavsaanil jt. materjalidel,mida kasutatakse vedelkristall näiturite valmistamisel; valgustjuhtivate elementide elektroodid; raadiotehnikas ja elektroonikas: elektrikontaktid (kinnitub hästi klaasiga jt. materjalidega); eriklaasides, mis neelavad soojusneutrone. [Ge kristalli ühendatud Inkihiga kaetud kontakttraat see ongi pooljuhtdiood. Tallium: Avastas sp ektraalanal üü sig a William Crook e s ; W.Crook e s (1832 1919) väga kuulus ingl. ke e mik ja füüsik . Tl: nii ele m e n di kui lihtainena me e n uta b ühelt poolt leelis m et alle, teisalt pliid . Räni: Maakoor e s leviku poole st on Si ele m e ntid e sea s 2. kohal. Ehedat räni loodu s e s ei leidu . SiO 2
3.5.1.3. Tähtsamad ühendid ja kasutamine In2O3 – saadakse nitraadi või hüdroksiidi kuumutamisel Kasut.: läbipaistvad elektrit juhtivad kiled klaasil, vilgul, lavsaanil jt. materjalidel, mida kasutatakse vedelkristall-näiturite valmistamisel valgustjuhtivate elementide elektroodid raadiotehnikas ja elektroonikas: elektrikontaktid (kinnitub hästi klaasiga jt. materjalidega) eriklaasides, mis neelavad soojusneutrone InSb (indiumstibiid) ja InAs (indiumarseniid) – kasutatakse peam. 1) “öise nägemise” seadmetes (infrapunavalguse detektorid, IP ( nähtav) 2) Hall’I efekti andurites (magnetil. induktsiooni mõõteriistades) magnetväli ( elektriväli: H ( E (U) (vooluga juhis) * vastavas juhis (pooljuhis) vajalik laengukandjate suur liikuvus (sobivad veel Ge, GaAs) InP (indiumfosfiid) Kasut.: pooljuhtlaserites valgusdioodides
annaabi.ee 
