Mõtles tema kunagi, et küll oleks hea ja lihtne teha filmi kahe näitlejaga rannas. Läks veidi aega mööda ja ta saigi sellist filmi toota Keeduse "Georgica". Peale seda sai ta aru, et ka kahe näitlejaga suveranna film võib osutuda uskumatult keeruliseks. Erika lisab, et kuigi enamus filme pole tegemise ajal lust ja lillepidu, siis peale võtteperioodi jäävad harilikult ikkagi meelde vaid ilusamad hetked. Kõige soojema mälestuse on Erikale jätnud Olav Neulandi dokumentaalfilm "Oreli sisse minek". Film rääkis orelimeistritest. Filmitegijad sõitsid nädalate kaupa ringi mööda Eestimaa kirikuid filmides oreleid ja orelimeistreid. Erika leiab, et selle kambaga mööda Eestit tiirutades möödus tal üks ilusaim suvi, millest on alles jäänud kõige kaunimad mälestused. Ja just nimelt vaid mälestused on need, mis Erikale jäänud on. Enamus neist inimestest on juba lahkunud
Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalamalt, võrdles teda kuuga, mille poole hundid uluvad. Erika oli tema silmis siiski paruness. Oskari armastus ei tundunud mulle alguses siirana vaid pigem püüdlusega kõrgemale daamile meele järele olla. Tema sisemonoloogid olid suunatud pigem tema armastusele, mitte Erikale endale. Erikas aga ei olnud midagi sellist, mis taolist kohtlemist nõuaks. Tema tahtis olla samasugune nagu teised tüdrukud. Vestelda tõelistest asjadest ning õppida ja areneda. Talle ei meeldinud, et temasse suhtuti teistmoodi kui teistesse tüdrukutesse, kes joovad koos meestega baaris õlut. Tema armastus Oskari vastu oli tõeline. Nende vahekord arenes õhtust õhtusse ühistel söömaaegadel pererahva juures ning hiljem jalutuskäikudel. Nende armastus oli ilus
Teisest küljest võib seda armastust vaadelda kui Oskari fantaasiat. Erika ja Oskari vahekorra komplitseeritus algab sellest, et barjäär nende vahel on suhtelise iseloomuga. Erika silmis barjäär puudub, Oskar loob selle pigem oma fantaasia kui tegelikkuse abil. Erika ja Oskar lõunatavad päevast päeva koos, nad sooritavad pikki jalutuskäike pimedatel alleedel. Annus on oma artiklis öelnud, et Oskari esialgsed tähelepanekud ei osuta kuidagi Erikale kui rüütliideaalide Daamile. Näiteks toob ta esile ühe tsitaadi: ,,Tugeva kondiga, nagu minagi." Erika on algselt keegi, kes on Oskariga võrreldav, kes asub sellessamas reaalsuses, mitte kättesaamatus kauguses. Hiljem lisanduvad tugevale kondile vinniline nägu ja karedad tööinimese käed ent need detailid kuuluvad armastuse-eelsesse aega, armastuse puhkedes pühitakse need meelest. Samas ei teki nende asmele teist, ideaalset Erikat: Oskar ei kirjuta
annaabi.ee 
