Pärnu Maakohus lõpetas 27. aprilli 2004. a määrusega pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus luges ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastatuks, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei olnud raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõistes. Nii osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri kui pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole sellisteks asjaoludeks. Asjas tuvastati, et võlgniku maksejõuetus oli tingitud mitmetest asjaoludest, mis ei välista juhatuse liikme vastutust oma kohustuste rikkumise eest.
Kui sama hagi on esitatud välisriigi kohtus – kuni selgub, millise riigi pädevusse asi kuulub. Kohtu valikul võib menetluse peatada: Poole raske haiguse korral, kui see pole krooniline – kuni tervenemiseni; Poole pikkaajalise töölähetuse korral kui tema kohaolekuta ei saa asja lahendada – kuni naasmiseni; Poole taotlusel, juhul, kui mõlemad pooled seda teevad. Menetlus peatakse määrusega, millele saab esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Kohus lõpetab asja menetlemise kui: Asi ei kuulu tsiviilmenetluse läbivaatamisele Ei ole kinni peetud kohtueelsest menetlusest On olemas jõustunud kohtuotsuse samas vaidluses samada poolte vahel Hagist loobutakse ja kohus võtab loobumise vastu Pooled saavutavad kokkuleppe Sõlmitakse leping asja lahendamiseks vahekohtus Menetluse lõpetamine otsustatakse määrusega
7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa ärakuulamiseks. võtta. (4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures (2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses, protsessiosalised, vajalikel juhtudel ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. sõltumata protsessiosaliste taotlustest. Eesistuja loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja (3) Kirjalikus menetluses tehtud otsuse või määruse ärakiri saadetakse praktikandid ning isikud, kel selleks on eriline põhjus
ärakuulamiseks. lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa (4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures võtta. protsessiosalised, vajalikel juhtudel ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. (2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses, Eesistuja loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja sõltumata protsessiosaliste taotlustest. praktikandid ning isikud, kel selleks on eriline põhjus. (3) Kirjalikus menetluses tehtud otsuse või määruse ärakiri saadetakse