1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
3. ASSOTSIATIIVNE TINGITUS JA SELLE KASUTA- MINE KOOLIS Kassikalise tingituse kujunemiseks on vaja orienteerumisrefleksi esilekutsuva ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu stiimuliga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel. Assotsiatiivse tingituse olemasolul kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhina. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Selleks kasutatakse mehaanilist harjutamist. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist (välkkaardid), võõrsõnade vastete kiiret leidmist (näidikute pakid), klaverimängu jne. Õppimine drillimise teel on sageli tüütu ja selle vältimiseks ning õppimise tõhustamiseks on soovitatav kasutada motiveerivaid võtteid mängu- ja võistlusmomendid. (Krull E, 2000)
2. Sotsiaalne õppimine ja seos operantse tingitusega: Sotsiaalne ehk jäljendamise teel õppimine (ka mallõpe) on vaadeldav operantse tingituse erijuhuna, sest: 1) siin jõuab oodatav uus käitumisviis õpilaseni vaatluse teel ning 2) pealtnähtud uusi käitumisviise jätavad inimesed sageli meelde ilma igasuguse välise tasustuseta. Sotsiaalset õppimist võib vaadelda inimõppimisel erineva operantse tingituse erijuhina , sest siin jõuab oodatav uus käitumisviis õpilaseni vaatluse teel. Veelgi omapärasemaks teeb selle õppimisviivsi fakt, et pealtnähtud uusi käitumisviise jätavad inimesed sageli meelde ilma igasuguse välise tasustuseta. Me õpime keerulisi käitumisviise vaid mudeli ühekordse nägemise põhjal, ilma et keegi neid sel otstarbel spetsiaalselt treeniks. Lastel algab jäljendamine sageli ennem, kui nad on võimelised nähtud tegevusi füüsiliselt sooritama. 3
annaabi.ee 
