(vähendamine, kahandamine) keskvokaalideks , mis hiljem on sageli asendatud e-ga. See rõhutute silpide muutus on iseloomulik keeltele, kus on tugev tsentraliseeriv (keskkohta koonduv) sõnarõhk koos rõhutute silpide vaeghääldusega, nagu ongi Mulgis. Kõigepealt nõrgalt hääldatud silpides vokaalid lühenevad ja redutseeruvad. Lõpuks võivad aga hoopis kaduda. See viib meid Mulgi häälduse järgmise erijoone juurde. · Mulgi murre on ilmselt kõige kulunum eesti murrete hulgas. Mulgimurrakutes ilmneb eriti palju hilist vokaalide kadu rõhututes silpides, nii on perenaine perenain, parandatakse parants. Vokaalide kadu haarab ka grammatilisi tunnuseid. Nii on lõunamulgis sarnastunud alale- ja alalütlev, küläl tähendab nii "külale" kui "külal", mitmuse 1. pöörde lõpp võib olla m: annam "anname", nud-partitsiibi tunnus n: kazun "kasvanud", hilise kaasaütleva
Kõige selgemini eristuvad üksteisest põhja ja lõuna eesti keel, mis koosnevad omakorda kaheksast murdest ning 117 murrakust. 19 saj teisel poolel tänu rahvuse ühisidentiteedile, talupoegade liikumispiirangutele ning laialt levivale kirjakeelele hakkas kohalike murrete positsioon nõrgenema. 20 saj. arenes välja kirjakeel korraldus ja avalik elu muutus üha rohkem normikeelsemaks, mistõttu kohamurdes taandusid veelgi. Siiski on võimalik praegugi mõne erijoone põhjal ära tunda, millisest murdealast kõneleja pärit on. Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidgin- ja kreoolkeele terminites: 19. sajandi teisest poolest alates pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled. Tähtsamad teosed- wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat
selle kujundi kaudu on ta mingil iseennast vangistanud Täienduseks veel seda, et esikkogu iseloomustab dünaamilisus, keeles tunneme ära keeleuuendusliku põhja (väga tugevalt stiliseeritud haritlaskeel, ta pole mingi suvaline ropendaja) Teine periood on "Rroosi Selaviste" siin on võimalik arutada juba selle üle, kas ei saa rääkida postsürreaalsest hoiakust. Sürrealismi teisenemine toimub II MS järel. + siin on mõistus kohal (erinevalt v-b I raamatust) + raamatule annab erijoone ka see, et see on peategelasega raamat Marcel Duchamp Rose Sélavy Robert Desmos + kindlasti iseloomustab raamatut ka see, et võime öelda, et see on eesti keele baasil kirjutatud, aga siin on erinevaid keeli. Võib väga vabalt tulla sisse rootsi, saksa, prantsuse keel. + kõige selgemalt annab intellektuaalse kontrolli märgi, see on keelemängude ja anagrammide raamat Kolmas periood Laaban hakkab üha rohkem huvi tundma keeleliste eksperimentide vastu, ühineb
annaabi.ee 
