"Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tuttav/sõber uues koolis ning Tehvani töökaaslane(õpetaja),
80-ndatel valmistati ka veini, mis Gorbatsovi ajal lõpetati. Tall-tõllakuuris oli korter Lahmuse koolitöötajatele(mõisa ajal elasid seal teenijad) ning osaliselt kasutati ka majandus-ja käsitööhoonena, hoone aluseid keldreid kasutasid kohalikud elanikud toiduainete säilitamiseks, kuid suurem osa keldreist oli Lahmuse sovhoosi käsutuses, kus säilitati ületalve juurvilju, mis varakevdel maha istutati, et saada seemet. Lahmuse Eriinternaatkooli õpilased olid sügisel ja kevadel lähimais majandeis tööl, eriti palju muidugi Lahmuse sovhoosis. Nii on kümned laste kätepaarid tõstnud kaalikaid, peete, kapsaid neisse keldreisse ja kevadel uuesti keldrist välja traktorile. Lapsed töötasid maasikate rohimisel, marjade, õunte, köömnete, kartulite koristamisel. jne Lahmuse keldritega on seotud legend mõisa ajastuga, nimelt et mõisa keldrite kaudu viis käik Suure-
13. "Kas ema südant tunned sa?" (1988, trükiarv 115 000) Ühe linnakooli eesti keele õpetaja Tehvan satub juhuse tahtel klassijuhatajaks 10. klassile, kus õpib tema tütar Birgit, kelle olemasolust isal seni aimugi polnud. Ka tütar peab isaks oma kasuisa. Ema teatab Birgiti isale, kuidas asjad tegelikult on, sest tüdrukul on kooliga probleeme. Birgiti eest hoitakse seda jätkuvalt saladuses. Mõistagi läheb asi sellest esiotsa ainult hullemaks, kõne all on Kaagvere eriinternaatkooli saatmine. Juttu on teistestki probleemsetest lastest ja kodudest. Lõpuks saab Birgit siiski oma pärisisa tagasi. Küsimus ema südamest aga jääb. 14. "Kirjad laagrist" (1989, trükiarv 80 000) Autobiograafilised ja dokumentaalsed jutustused Vorkuta vangilaagrist. Kõrvuti lausa uskumatu eluiha ja ängistav lootusetus. Reetmised ja eneseohverdused, argus ja suuremeelsus, visa võitlus vaimu nürinemise vastu. Üürikesed kiindumised ja haprad laagrisuhted
annaabi.ee 
