Uue riigi tekkimisel määratletakse kodakondsusesse kuuluvate isikute ring tavaliselt põhiseaduse (konstitutsiooni) alusel eriseadusega. Kodakondsusest lahkumine ning nn topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud tavaliselt siseriikliku õigusega, mida võivad täiendada lepingud teiste riikidega. Kodakondsus võidakse siseriiklikus õiguses sätestatud alustel ka ära võtta, samuti nähakse ette juhud mil kodanik soovib ise loobuda kodakondsusest. Kodakondsuse eriinstituutideks on: aukodanik selleks võidakse võtta riigi ees erilisi teeneid omavaid isikuid; reintegratsioon lihtsustatud korras antud riigi kodakondsuse taastamine; opteerimine õigusega reguleeritud võimalus valida kodakondsust. Opteerimist käsutatakse tavaliselt vajadusel topeltkodakondsuse juhtude lahendamiseks, kuid on ka erijuhtusid: Tartu rahulepingu kohaselt anti senistele Vene riigi alal elunevatele etnilistele eestlastele võimalus kadunud riigi kodakondsuse asemel valida kas Eesti
Uue riigi tekkimisel määratletakse kodakondsusesse kuuluvate isikute ring tavaliselt põhiseaduse (konstitutsiooni) alusel eriseadusega. Kodakondsusest lahkumine ning nn topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud tavaliselt siseriikliku õigusega, mida võivad täiendada lepingud teiste riikidega. Kodakondsus võidakse siseriiklikus õiguses sätestatud alustel ka ära võtta, samuti nähakse ette juhud mil kodanik soovib ise loobuda kodakondsusest. Kodakondsuse eriinstituutideks on: aukodanik selleks võidakse võtta riigi ees erilisi teeneid omavaid isikuid; reintegratsioon lihtsustatud korras antud riigi kodakondsuse taastamine; opteerimine õigusega reguleeritud võimalus valida kodakondsust. Opteerimist käsutatakse tavaliselt vajadusel topeltkodakondsuse juhtude lahendamiseks, kuid on ka erijuhtusid: Tartu rahulepingu kohaselt anti senistele Vene riigi alal elunevatele etnilistele eestlastele võimalus kadunud riigi kodakondsuse asemel valida kas Eesti
mitmekesised. Uue riigi tekkimisel määratletakse kodakondsusesse kuuluvate isikute ring tavaliselt põhiseaduse (konstitutsiooni) alusel eriseadusega. Kodakondsusest lahkumine ning nn topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud tavaliselt siseriikliku õigusega, mida võivad täiendada lepingud teiste riikidega. Kodakondsus võidakse siseriiklikus õiguses sätestatud alustel ka ära võtta, samuti nähakse ette juhud mil kodanik soovib ise loobuda kodakondsusest. Kodakondsuse eriinstituutideks on: aukodanik - selleks võidakse võtta riigi ees erilisi teeneid omavaid isikuid; reintegratsioon - st lihtsustatud korras antud riigi kodakondsuse taastamine opteerimine - st õigusega reguleeritud võimalus valida kodakondsust. Opteerimist kasutatakse tavaliselt vajadusel topeltkodakondsuse juhtude lahendamiseks, kuid on ka erijuhtusid: Tartu rahulepingu kohaselt anti senistele Vene riigi alal elunevatele etnilistele eestlastele
annaabi.ee 
