esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu
sisemusse- selles seisneb valkude RETSEPTORFUNKTSIOON. Tänu RETSEPTORVALKUDELE liigub amööb toiduosakese suunas nign kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. ( nt. keele limaskesta retseptorvalgud aitvad meil toidu maitset tunda) REGULATOORSET FUNKTSIOONI täidavad mitmed VALGULISED HORMOONID. Nt. vere suhrkusisaldust reguleeriv insuliin(mood. in. kõhunäärmes) Valkude KAITSEFUNKTSIOONID avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad( mood. veres_ organismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete jt. organismile mitteomaste orgaaniliste üh. vastu.) AIDS- omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab virus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. KONTRAKTSIOONIVALGUD- valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, taolisi valke nimet. kontraktsioonivalkudeks. (tuntuimad. lihasvalgud)
Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. Valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin, rakumembraani koostises esinevad transportvalgud). Valkude retseptorfunktsioon seisneb selles, et rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine). Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad on organismile mitteomaste orgaaniliste ainete (antigeenide) vastu veres moodustunud kehad. AIDSi e. immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab HIV-viirus. Selle toimel lakkab inimese veres antikehade teke. Kontraktsioonivalkudeks nimetatakse valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud). Sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Niisiis on valkudel ka liikumisfunktsioon. Valkude täielikul lagunemisel
et nende aatomite väliskiht omandaks kaheksa elektroonilise struktuuri. Aatomid, mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni, loovutavad neid kergesti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks ehk katiooniks, mille väliskihis on 8 elektroni nt. Na Na+ + e- Aatomid, mille väliskihis on 6 kuni 7 elektroni, haaravad neid kergesti ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks (aniooniks), mille väliskihis on 8 elektroni nt. Cl + e- Cl- Tekkinud eriilmeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt, tekib iooniline side. Ioonide vahel mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis Culoumbi seaduse kohaselt on võrdelised laengute korrutisega ja põõrdvõrdelised nendevahelise kauguse ruuduga F = k(q1*q2) / r2 k keskkonna omadusi iseloomustav konstant, mille väärtus sõltub ühikute valikust. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Ilmselt paigutuvad
Nii näiteks aitavad keele limaskesta retseptorvalgud meil toidu maitset tunda. 2.6. Regulatoorne funktsioon Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub näiteks vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Bioregulatoorse funktsiooni all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. 2.7. Kaitsefunktsioon Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Kõrgematesse loomorganismidesse, sealhulgas ka inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Kui bakteriaalsetest haigustest saab tihti jagu antibiootikumidega, siis viirushaigustest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 2.7.1. Antikehad
annaabi.ee 
