pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Täielikul põlemisel tekib süsihappegaas: C + O = CO (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel s.t hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas) Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad süsinikoksiidi eriheited on tahkete kütuste põlemisel ja kõige väiksemad maagaasi põlemisel. Kui näiteks maagaasi põlemisel on süsinikoksiidi eriheide ca 60 g/GJ, siis puitkütuste põlemisel kaasaegse põletamistehnoloogia kasutamisel on süsinikoksiidi eriheide maksimaalselt 250 - 300 g/GJ. 4 2. SÜSINIKOKSIIDI KASUTUSALAD NING REAGEERIMISED TEISTE AINETEGA
Süsinikoksiid, CO Süsinikoksiid tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad süsinikoksiidi eriheited on tahkete kütuste põlemisel ja kõige väiksemad maagaasi põlemisel. maagaasi põlemisel on süsinikoksiidi eriheide ca 60 g/GJ, puitkütuste põlemisel 250 - 300 g/GJ. Maalähedases õhukihis on süsinikoksiid inimesele ohtlik, vähendades vere hapnikusidumisvõimet ja tekitades kudede hapnikuvaegust. Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. Süsinikoksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi
sisalda. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, pinnase küllastumist lämmastikuga ja veekogude üleväetamist. Lämmastikdioksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega ning üldlevinud meetmed on siin liigõhuteguri vähendamine, põlemistemperatuuri hoidmine optimaalsel tasemel, suitsugaaside retsirkulatsioon, spetsiaalsete põletite kasutamine. Lämmastikoksiidide eriheited jäävad tavaliselt erinevate kütuste puhul vahemikku 60 - 300 g/GJ. Väikseima NOx eriheitega on maagaas ( 60 - 80 g/GJ) ja suurima NOx eriheitega kütused on kivisüsi ja raske kütteõli.(P.Anttila) 4 Lämmastikoksiidi allikad Lämmastikoksiidid inimtegevusest tulenevalt on tähtsaimad tekkekolded tekkekolded on liiklus ja energiatootmine
Taastuv energia -- mittefossiilsetest allikatest saadav energia. Selleks on tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, hoovuste energia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhastigaas ja biogaasid. 110(113) Villu Vares Energia ja keskkond 12.3 Eriheidete tabelid Tabel 12.21 Tahkete osakeste eriheited Kütuseliik, Tahkete osakeste eriheide q, g/GJ püüdeseade Põletusseadme soojusvõimsus P ja kütuse põletusviis P < 10 MWs 50 MWs > P 10 MWs põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti Eelkolle keevkiht Kivisüsi 3 000 Põlevkivi puhastuseta 12 000
annaabi.ee 
