pistikute abil. Peene koaksiaalkaabli ühendamiseks kasutatakse BNC-pistikut (vt. joonis F-17) ja vastavat pesa, jämeda koaksi puhul l5-kontaktiga DB-pesa, mille külge ühendatakse AUI-kaabel transiivrist (vaata joonis F-16b). Keerdpaari korral kasutatakse kas RJ-ll või RJ-45 pistikut (joonis F-18b) ja vastavat pesa. Väliselt sarnaneb viimane telefoniliidese RJ-ll-ga, kuid 4 kontakti asemel on neid 8. Tavaliste võrgukaartide kõrval on turule ilmunud ka erifunktsiooniga adaptereid. Traadita andmeside jaoks väljatöötatud võrgukaardid on ette nähtud kas kohtvõrgu loomiseks või tööjaama ühendamiseks kaabelvõrgu külge ja sisaldavad komplektis ka: antenni koos ühenduskaabliga, tarkvarapaketti võrgutööks, diagnostikaks ja installeerimiseks. Mõnel juhul on andmekaitse nõuded nii kõrged, et tööjaamades volitamata ligipääsu ja kopeerimisvõimaluse vältimiseks ketasmälud puuduvad üldse. Sel juhul tuleb
arvestades selle kõige ebasoodsamat võimalikku asetust. Tootmispindade koormused koosnevad masinate, seadmete ja muude tootmiseks vajalike vahendite kaalust. Tõste- ja transpordivahendite kaalu ei tohi modelleerida ühtlaselt jaotatuna, vaid tuleb käsitleda täpsemalt. Katused H katused, kuhu pääseb ainult hoolduseks, remondiks ja puhastustöödeks I katused, mille kasutamise laad ja koormused vastavad vahelae rühmadele A...G K erifunktsiooniga katused (nt. helikopteri maandumisväljakud jms), mille koormus määratakse konkreetsetest oludest lähtuvalt Üksteisest sõltumatute koondkoormuste ja jaotatud koormuse mõju vaadeldakse eraldi. Koondkoormuse mõjupiirkonnaks on ruut küljepikkusega 50 mm. Pinna suurusest tulenevat vähendustegurit ei rakendata. Võimalik vee kogunemine katusele arvestatakse koormusena. Rõhtkoormused qk (kN/m) Inimeste põhjustatud rõhtkoormused (antud tabelis)
käibida tavalise keerdküsimusena. Enamgi veel, kui vastus on juba omaette naljana igati konditsioonis, võib ka liigne küsimuskomponent ära jääda. Võidakse alustada küsimusega: Kas tead, kuidas on kass leedu keeles? Võidakse aga ka öelda lihtsalt: Kass on leedu keeles "kurnäuskas" -- ja nali on tehtud, kuigi selle vormitüüpi on raske määrata. Kuidas iseloomustada naljandi suhet teiste rahvajutuliikidega? Kui jätta mängust välja maailma asjade teket ja päritolu seletava erifunktsiooniga liigid nagu müüt või muistend, siis võib laias laastus öelda, et juttu, ta konflikti ja lõpplahendust kannab ikka mingi väärtus. Tegelane, kes seda väärtust omab, pärib jutu lõpul see- või teistsuguse võidu, saab preemia, kes ei oma, saab kaotuse ja karistuse osaliseks. Selle kandva väärtuse plaanis jagunevad rahvajutud kaheks: imemuinasjuttudes ja legendilaadilistes muinasjuttudes on selleks selekteerivaks põhiväärtuseks voorus (vahe
annaabi.ee 
