vormis. Nõusoleku võib tagasi võtta kuni lapsendamisavalduse kohtule esitamiseni, vähemalt 10-aastane laps võib tagasi võtta kuni lapsendamisotsuseni. Vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest. Sellest hetkest ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kui lapsel pole seaduslikku esindajat, siis saab lapse eestkostjaks valla- või linnavalitsus. Seatud erieestkoste kehtib muutumatult. Eelnev ei kehti kui lapsendajaks on vanema abikaasa. Kui nõusolek kaotab kehtivuse, taastab kohus hooldusõiguse (kooskõlas lapse huvidega). Lapsendamise kord: lapsendaja avaldus kohtule, maavalitsusele. Lapsendaja elamistingimustega tutvumine. Maavalitsuse nõudmisel läbib lapsendaja asjakohase koolitusprogrammi. Lapse ja lapsendaja kohtumine. Lapsele lapsendamise asjaolude selgitamine. Lapsendaja informeerimine lapse elukäigu jms kohta. Lapsendamine toimub
tõttu ei ole eestkostetaval reeglina võimalik ise enda huvide eest välja astuda). Sellest tulenevalt on oluline ka tõhusa järelevalve toimimine eestkostja tegevuse üle. Eestkoste erinevad vormid - eestkoste alaealise üle seadusjärgne kohtu seatud - eestkoste täisealise üle (seadusjärgne) kohtu seatud - erieestkoste kohtu seatud Järelevalve teostamine väljendub põhiliselt kaht liiki tegevuses: -Eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmine: seadus loetleb tehingud, mida eestkostja ei või eestkostetava varaga teha ilma selleks eestkosteasutuselt eelnevat nõusolekut saamata (nt kinnisvaratehingud). -Eestkostja aruandluse kontrollimine: seaduse kohaselt peab eestkostja oma tegevusest regulaarselt eestkosteasutusele aru andma
· Täielik hooldusõigus, sh otsustus- ja esindusõigus · eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku üle (PKS § 206-207): · Varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse määratud ulatuses · Esindusõigus määratud ulatuses · Sündimata lapse eestkoste (PKS § 208): · Eostatud lapse huvide kaitse 60 · Erieestkoste (PKS § 209): · Huvide kaitse teatud toimingutes RKTKo: 3-2-1-87-11 · Juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. · Mh on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus. Seejuures peab täisealine isik
annaabi.ee 
