1 Aster Aster on rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast. · Astrit nimetatakse ka sügise kuningannaks- mitmeaastane aster, mis valitseb päris hilissügiseni välja. - Septembris-oktoobris õitseb kanarbikulehine aster (Aster ericoides) kõrgusega umbes 100 cm, väga väikeste õitega, diameetriga mitte rohkem kui 1 cm. See aster on ilus gruppidena istutades ja iseloomulik on rikkalik õitsemine. - Väga huvitav on ka madal aster (Aster dumosus), mis moodustavad peaaegu ümara põõsakuju kõrgusega umbes 50 cm, mille tõttu kasutatakse seda sorti tihti äärekaunistusena. Sõltuvalt sordist võib värvus olla valge, roosa, punane, kollane, lilla - helesinine või helelilla.
Sammasjaid, püstjaid ja koonusjaid vorme paljundatakse ka seemnest. Thuja occidentalis 'Albospicata' Noorte võrsete tipud heledad (valged). Thuja occidentalis 'Aureospicata' Noorte võrsete tipud kollased, talvel muutuvad veidi punakateks. Kasvab kuni 3 m kõrguse koonusja võraga põõsana. Thuja occidentalis 'Rheingold' Koonilise või munaja võraga põõsas. Noored võrsed kuldkollased. Talvel väga dekoratiivne. Thuja occidentalis 'Ericoides' Tekkinud pungamutatsiooni tulemusena. Lehed okkataolised, kuni 1 cm pikad, lineaalsed, kinnituvad võrsetele võrdlemisi harvalt, männaseliselt või vastakuti, suvel rohelised, talvel pruunikad. Kasvab tiheda, kuni 2...3 m kõrguse, püstjate okstega põõsana. Külmakartlik. Thuja occidentalis 'Filiformis' niitjavõrseline elupuu. Tiheda keraja või laikoonilise võraga ja pikkade, niitjate kaarjalt rippuvate võrsetega kuni 1,5 m kõrgune põõsas. Suvel roheline, talvel pruunikas
III kirjud sordid, normaalse soomusja okastikuga: a) kollased sordid; 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'. b) valgekirju okastikuga sordid; 'Meinekes Zwerg': IV üleminekusordid nii soomusja kui okasja okastikuga; 'Ellwangeriana'; 'Ellwangeriana Aurea'; 'Rheingold': V vaid okkakujuliste okastega sordid; 'Ericoides'; 'Ohlendorffii'. Hiigel-elupuu ( Thuja plicáta Donn ex D. Don.) Plicata erakordne, silmapaistev. Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja tüveläbimõõdu kuni 2...3 m. Võra noortel puudel koonusjas, , vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja
annaabi.ee 
