Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega.
meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3. Praegu eksisteerib paralleelselt nii eri- kui ka sobitusrühmade süsteem (kuhu saab sobitada kergema puudega lapsi). 4. Rühma valikul on määrav lapsevanemate soov, kuid otsustamiseks vajavad vanemad spetsialistide (arst, psühholoog, eripedagoog, logopeed) nõu. 5
Shaw ja McKay uuringu 4 staadiumi Esimene: Selgitati välja füüsilised ja sotsiaaldemograafilised muutused Chicago erinevates linnaosades. Nt. ärilinna kasv ning sellest tulenev muutuva tsooni allakäik. Teine: Uurisid alaealiste õigusrikkumiste jagamist Chicagos. Valimis olid poisid, kes (a) on alaealiste kohtu ees olnud, (b) asusid korrektsiooni eriasutustes ja (c) kellega tegeles noorsoopolitsei (juvenile police probation). Andmed koguti erinevate perioodide kohta: 9 860 poisi kohta ajavahemikul 1934-1940; 8 411 poisi 1927-1933, 8141 poisi 1917-1923 ja 8056 poisi 1900-1906. Shaw ja McKay näitasid, et mõnedes elurajoonides oli alaealiste õigusrikkujate kontsentratsioon tihe, samal ajal aga teistes rajoonides väga hõre. Kõrge