... ja ideoloogia muutub Kutse-eetika Kutse-eetika probleemid kerkisid esile seda enam, mida keerulisemaks muutusid ühiskonnasuhted ja suurenes ajakirjanduse mõjujõud. 1930. aastate alguses hakati eesti ajakirjanduses rohkem kõnelema avalikkuse ja üldiste huvide teenimisest, laskumata poliitiliste või ärihuvide surve alla. Uusi, nn ameerikalikke töövõtteid Eesti ühiskonda kandes kaasnesid arutlused, milline on ajakirjaniku roll eesti ühiskonnas. Paraku jäi puudu just erialateadmistest, vältimaks eetilisi libastumisi. 1930. aastatel Eestisse jõudnud majanduskriisi olukorras tuli kutselise ajakirjanikul hakata konkureerima selle tööjõuga, kes tuli nö tänavalt ega teadnud ajakirjanikutöö nõuetest suurt midagi. See hoogustas EALi arutlusi selle üle, keda lugeda ajakirjanikuks ja mille alusel seda teha. Ametissepääsemise kontrolli tahtis endale võtta just kutseorganisatsioon, kes muretses ühtlasi ajakirjanike haridusküsimuste ja ettevalmistamise pärast
konstrueerida. Enamik õpikuid seda teemat ei puuduta, võib-olla peetakse seda tööd nii lihtsaks, et see ei väärigi eraldi käsitlemist. Esitame tööjuhendi demonstratiivse süllogismi koostamiseks. • Formuleerige järeldus, mida on tarvis tõestada. • Viige järeldus traditsioonilisele kujule, selle abil saab täpselt fikseerida tulevase süllogismi äärmised terminid S ja P. • Leidke kesktermin, mis sobib olemuslikult kahe äärmise termini juurde. Siin on kasu erialateadmistest ja ka argiteadmistest ning keele argikasutuse tundmisest. Demonstratiivses süllogismis peab kesktermin olema järeldusega põhjuslikult seotud, peab näitama, miks saab teha vajaliku järelduse. • Valige süllogismi figuur, püüdke võimaluse korral koostada I figuuri süllogism, eriti tasub vältida IV figuuri süllogisme, need on kõige vähem veenvad. • Kontrollige, kas eeldustes predikaadi rollis olevatest terminitest vähemalt üks
lihtsaks, et see ei väärigi eraldi käsitlemist. Esitame tööjuhendi demonstratiivse süllogismi koostamiseks. · Formuleerige järeldus, mida on tarvis tõestada. · Viige järeldus traditsioonilisele kujule, selle abil saab täpselt fikseerida tulevase süllogismi äärmised terminid S ja P. · Leidke kesktermin, mis sobib olemuslikult kahe äärmise termini juurde. Siin on kasu erialateadmistest ja ka argiteadmistest ning keele argikasutuse tundmisest. Demonstratiivses süllogismis peab kesktermin olema järeldusega põhjuslikult seotud, peab näitama, miks saab teha vajaliku järelduse. · Valige süllogismi figuur, püüdke võimaluse korral koostada I figuuri süllogism, eriti tasub vältida IV figuuri süllogisme, need on kõige vähem veenvad.