Emotsionaalselt võivad olla noored ebastabiilsed (puberteet), mis võib võistlemisega seotud psüühilise stressi tingimustes kaasa tuua soorituse hüppelise languse või täieliku läbipõlemise. Treeneritel selles vanuses lastega on äärmiselt oluline leida individuaalne suhtluskeel, kuna tujud on kõikuvad. Suureneb eakaaslaste roll laste ning noorukite sportimise mõjutajana. Siin tuleb mängu mõtestatud treening ehk et treeningul tehakse erialaspetsiifilisi harjutusi rohkem, enam ei ole asjad niivõrd mängulised. 3) Investeerimise staadium (16eluaastat-) Oluliseks etapiks noorsportlase karjääris nii füüsilise, psühholoogilise kui ka sotsiaalse küpsemise seisukohast. 20nda eluaasta paiku on noorel välja kujunenud väärtuste süsteem ning selgemaks saab kas noor tahab jätkata sportlaskarjääri v see lõpetada. Väheneb meeleolu kõikumine, on arenenud abstraktne mõtlemine, küpsemad suhted eakaaslastega. 18
juhendajaks reh.teenuse protsessis. Reh.plaani koostamisel on ST kohustuseks hinnata isiku toimetulekut (sotsiaalvõrgustik, inimeste vahelised suhted, toimetuleku-oskused, iseseisvus, elamistingimused, majanduslik toimetulek jpm). Võrgustikutöö. Reh.plaani lisa nr 1 kliendi andmestik (täpsustavad andmed isiku toimetuleku kohta elukeskkond, peresuhted jm). ST võib kasutada erinevaid erialaspetsiifilisi hindamisvahendeid, info dokumenteeritakse Teiste spetsialistide töökohustused: Hindamine plaani vormi alusel, tegelik hindamine laiem ja tugineb erialaspetsiifikale. ARST (eriarst) Hindab tervislikku üldseisundit (psüühikahäirega isikutel ka lisa nr 2), määrab vajadusel eriarsti konsultatsiooni või ravimeetodi (taastusravi vajadus); abivahendi soovitamine, töövõimaluste hindamine. ÕDE
2. vastusevahemikud ei tohiks omavahel kattuda. St. ei tohi tekkida olukorda, kus vastaja võiks ennast määratleda ühe küsimuse puhul mitmesse gruppi nt. vastusevariantide vanus 20-30, 30-40 puhul tekib 30aastasel võimalus märkida ennast mõlemasse gruppi. 3. Kasutada tuleb lihtsat ja kõigile arusaadavat keelt ning vältida oskus- ja võõrsõnu. Küsimus võib raskeks või valesti mõistetavaks osutuda kui ta sisaldab võõr-, vähelevinud- või erialaspetsiifilisi sõnu. 4. Küsimustes ei tohi olla suunavaid sõnu või fraase. Suunavad sõnad või fraasid kutsuvad automaatselt esile sellise reaktsiooni, mida need ise sisaldavad. Nii ei anta vastajale võimalust väljendada oma arvamust. Tekivad mõõtmisvead, mida mingil juhul ei oleks neutraalselt esitatud küsimuste puhul. 5. Tuleb vältida kahekordseid küsimusi. Sellisel juhul tuleb vastajal ande kahe sisult erinevale küsimusele täpselt ühesugune vastus, st
annaabi.ee 
