Nimi: ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 2: teaviku leidmine elektronkataloogi ESTER vahendusel http://www.ester.ee/search~S1*est 1) Millega elektronkataloog ESTER näol tegemist on? Mida kataloog teha võimaldab? E – KATALOOG ESTER on 15 Eesti suurema raamatukogu ühiskataloog. Kataloogis on andmed ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. E – kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute,perioodikaväljaannete,nootide, helisalvestiste, e – ressursside jms kohta. Eesti ajakirjanduses ja kogumikes avaldatud artikleid otsi Eesti artiklite andmebaasist ISE. E – kataloog ESTER võimaldab: Otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid paljude tunnuste alusel:autor, pealkiri, märksõna kohaviit, udk liik, isbn jne.
http://tallinn.ester.ee/ ja http://tartu.ester.ee/, mis aastal 2014 ühinesid (Talihärm, 2013). 4.4 URRAM URRAM on Kultuuriministeeriumi, Vaata Maailma SA ja Urania Com OÜ koostööd loodud veebipõhine süsteem, mille abil on võimalik kasutada paljude Eesti raamatukogude teenuseid 1 Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektor 8 interneti teel. URRAM annab ülevaate, milliseid teavikuid leidub kooli-, muuseumi- ja erialaraamatukogudes (Talihärm, 2013). 4.5 ELLU ELLU on Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu, mille kaudu on kättesaadav eesti autorite looming ning eesti- ja venekeelne kirjandus (Talihärm, 2013). 4.6 ISE Index Scriptorum Estoniae ehk ISE on avalik ja internetis tasuta kättesaadav Eesti artiklite andmebaas, kust leiab Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklid. Andmebaasi täiendatakse igapäevaselt ning seda koostavad 12 Eesti raamatukogu
Üks silmikkaartide massiiv võimaldas registreerida niipalju dokumente kuipalju oli kaardil ruudikesi. Süsteemi mahtuvust oli aga võimalik ka suurendada, võttes kasutusele teise või isegi kolmanda kaardimassiivi. Otsingul valiti kartoteegist need silmikkaardid, mille otsitunnused olid vastavuses päringuga. Kaardid asetati üksteisega täpselt kohakuti ja hoiti vastu valgust või spetsiaalse valguskasti kohal. Süsteem oli kasutuses 1960ndatel kuni 1970ndate alguseni tavaliselt erialaraamatukogudes. Süsteemi nimetusi eri keeltes: subject based optical coincidence system, optical coincidence card, peekaboo, fiches superposables, sichtlochkarten. 12. Mille poolest erinesid silmikkaartotsisüsteem ja sälkkaartotsisüsteem? Millised olid kumbagi eelised ja puudused? Silmikkardiotsisüsteemis otsinguks kaardid asetati üksteisega täpselt kohakuti ja hoiti vastu valgust või spetsiaalse valguskasti kohal. Iga kaart vastas ühele otsitunnusele
keeles ja seda nimetati Brüsseli liigituseks. Peale seda on ilmunud veel mitmeid väljaandeid. FID haldas UDK-d 1991. aastani, mil moodustati UDK Konsortsium. UDK on analüütilis-sünteetiline liigitussüsteem. UDK loodi kaartkataloogi korrastamiseks, mitte niivõrd teavikute füüsiliseks paigutamiseks. Põhineb Dewey kümnendliigitusel, kui on sünteetilisem ja võimaldab väga täpset liigitamist. Kasutatakse laialdaselt, kõige rohkem tehnika- ja erialaraamatukogudes. See on aspektliigitus, hierarhilise struktuuriga, ning notatsioon on ekspressiivne, selles kasutatakse araabia numbreid ja palju muid sümboleid. UDK TABELITE TÜÜBID · Täielikud tabelid (200 000 jaotist, inglise, saksa ja vene keeles) · Keskmised tabelid (40 000 60 000 jaotist, eestikeelne väljaanne kuulub ka siia) · Standardtabelid (60 000 65 000 jaotist, uuem nimetus keskmiste tabelite jaoks) · Lühendatud tabelid (6000 10 000 jaotist)
annaabi.ee 
