............................................................... 13 Sõmerpalu 2012 2 Võrumaa kutsehariduskeskus Sissejuhatus: Praktika algas 16.aprill 2012.a. Praktika pikkuseks oli 10 nädalat. Tööleping oli sõmitud tähtajalisena praktika ajaks. Praktika eesmärgiks oli tegeleda erinevate metalli töötlemis masinatega, omada kogemusi, erialalisi teadmisi ettevõtte tootmistegevuse tingimustes ning praktilisi iseseisva töö oskusi metallide lõiketöötlemises. Lapi Metall tegeleb: Lehtmaterjali töötlemine CNC plasmalõikepingil Lehtmaterjali töötlemine CNC painutuspingil Lehtmaterjali töötlemine CNC lehtmetalli töötlemise pingil MIG ja TIG keevitustööd punktkeevitustööd lintsaega lõikamine värvimine vedel- ja pulbervärvidega leht- ja torumaterjalide töötlemine ekstsentrikpressidel
küsimustele, miks nad midagi teevad. Õppekavaainete üleslugemine ei anna pilti sellest, mida õendus endast kujutab. Ka õendustegevuste üle diskuteerimine ei anna pilti sellest, kuidas õde teeb otsustusi igapäevatöös. Õed peavad oskama oma tööd analüüsida, märgata vigu, neid analüüsida mõista erinevaid mõtteviise erinevates situatsioonides. Õed peavad olema kriitilised ja omama sügavaid erialalisi teadmisi, et pidevalt edendada oma eriala ja leida uusi valdkondi uuringuteks. Filosoofia põhitraditsioonide mõistmine on selles protsessis loomulik, et õendust edendada ja edasi arendada. Õendusalaste teadmiste iseloom Õenduse uurijad ja teadlased on pööranud vähe tähelepanu mõistele õendusalased teadmised. Samal ajal ei ole ka praktikas töötavad õed harjunud diskuteerima oma teadmiste iseloomu üle, selle üle, kuidas ja mida nad teavad; selle asemel nad
Taskurannad, laheliste randade pärades, pikiranda liikumise murrutuslava naabruses, kahenõlvaline enamus kruusa-veeristiku või kliburandu, ühenõlvaline liivarannad astangu jalamitel, liivaranna luitestumine eelluited. Modelleerimine,selle väärtused ja puudused. Kui modelleerimiseks vajalikud lähteandmed on lünklikud, siis ei maksa ka arvutilt oodata tõsiselt arvestavaid tulemusi. Arvuti iseseisvalt programmeerija lünklikke erialalisi teadmisi randade arengust või puudulikku andmebaasi ei täienda. Arvutil modelleerimine, eriti andmete läbitöötamine jms on vajalik uurimistöö, kuid see ei asenda kuidagi kõrgtasemega eriala spetsialistide vahetult looduses saadud uurimiste tulemusi, pikaajalisi töökogemusi, nende ekspertarvamusi. Võib olla päris kindel, et kui modelleerimise tulemused ei lähe kokku looduses toimuvaga, siis selles ei maksa süüdistada loodust.
kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa