omamaise kunstihariduse teke oli esimese Eesti Vabariigi kunstielu suurimaid saavutusi. Kunstinäituste intervall ei olnud enam kolm aastat, vaid nad toimusid nüüd regulaarselt ning ajakirjanduse terava silma all, tekkisid juba ka esimesed kunstirühmitused, võis hakata rääkima kunstivooludest ja -suundadest, esmakordselt astus jõuliselt kunstiareenile vabagraafika (seda muidugi ennekõike tänu Wiiraltile), kunstnikud hakkasid ka organiseeruma erialaliitudesse. Seega: 1920ndad kindlustasid Eesti kunstiajaloo tagala. Pärast seda kümnendit oli selge, et eesti kunst on olemas. 1920ndate esimene pool jäi ka üheks suuremaks avangardiperioodiks eesti kunsti ajaloos. 1930ndad, mil sotsiaalsed garantiid ja muu säärane olid selgelt tugevamad kui kümme aastat varem, liikusid kunstnikud realistliku kunsti juurde. Kunstniku ühiskondlik positsioon ei olnud aga 1920ndatel sugugi kindel.
2.2.6. Meediakajastused Alar Kotlile pühendatud näitust kajastati erinevates meediaallikates kanalites: NB! Pressiteade ja ilmunud artiklid panna lisasse! 1) Näitus „Sümbolite arhitekt Kotli“, Kadri Kopso, Väike-Maarja valla infoleht, august 2014 (vt lisa ?) 2) Pressiteated enne näituse avamist kõigisse meediakanalitesse (ajalehed, ERR, tele- ja raadiokanalid) ning arhitektuuri ja ehituse erialaliitudesse (vt lisa ?) 3) Väike-Maarjas avati näitus Alar Kotlist, Ago Gaškov, Vikerraadio „Kultuuriminutid“, 28.08.2014 4) Raadio 3 – kui ei oska nimetada konkreetset kuupäeva ja saadet ja autorit, siis jäta välja! 5) Väike-Maarjas avati näitus Alar Kotlist, Ago Gaškov, ETV „Aktuaalne Kaamera“, 28.08.2014 6) Kukkuv tornikiiver tabas sümbolit, Inna Grünfeld, Virumaa Teataja, 02.09.2014 (vt lisa ?)
vastuvõtukulusid, kingitusi või annetusi , või teeb neid sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus (TMS §49 lg 5). Kui ettevõtte osalemine mittetulundusühingu töös on otseselt seotud tema ettevõtlusega, on tal lubatud tasuda sellele maksuvabalt sisseastumis- ja liikmemaksu(TMS§51,lg.2,p.2) Kui FIE kuulumine erialaliitudesse on seotud ettevõtlusega, siis tasutud liikmemaksud võib kanda ettevõtluskuluks (ilma piiranguteta)ning seda ei maksustata tulumaksuga. Lisaks eelnimetatule võib füüsilisest isikust ettevõtja külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud kulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2 % ettevõtlustulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud lubatud mahaarvamised. 3.2.6
annaabi.ee 
