lõpetamiseni Kaitseressursside Amet annab kutsealusele ajapikendust ka kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks oleku aja lõpuni. Ajapikendus lõpeb, kui ajapikenduse tähtaeg on möödas või kui ajapikenduse andmise asjaolud muutuvad näiteks lõpetatakse kool või tervisehäda paraneb. Lk 90-91 Ajateenistus. Millisteks kursusteks jaguneb ajateenija välja õpe Sõduri baaskursus-üksiksõduri teadmised, relvaõpe, maastiku- ja riviõpe jne Erialakursus- spetsialiseerutakse Allüksuse kursus- õpitakse ja harjutatakse tegutsemist jao (meeskonna), rühma, kompanii(patarei) ja pataljoni koosseisus. Ajateenistusse asumine omal algatusel http://www.kra.ee/.../ajateenistuse.../ajateenistusse_asumisest/ Väeosade embleemid
Tegevteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuses kantakse mundreid ja neil on omad reeglid ja kohustused. Reservteenistuses olles peab olema valmis, kui välja kutsutakse. Ajateenistus *Kutsutakse 18-27 aastaselt *kestab 8-11 kuud sõltub väeliigist ja väljaõppe iseloomust *ajateenistusse kutsutakse kodanikud reservüksuste ettevalmistamise esmärgil (väljaõpe) 1) Sõduri baaskursus , mille peavad kõik läbima (põhiteadmised) 2) Sõduri erialakursus , nt: parameedik, autojuht 3) Nooremallohvitseri kursus , nt jaoülema väljaõpe Asendusteenistus Usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Teenistus toimub asutuses, mis tegeleb päästetöödega vms. Kestab 16 kuud. Reservteenistus: Õppekogunemised Reservväelastele korraldatakse teatud aastate tagant õppekogunemisi. Värskendatakse ajateenistuses põitut. Kestab tavaliselt 7-14 päeva. Reserv
8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Ajateenistuse väljaõpe jaguneb kursusteks. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega – SBK (10 nädalat). Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK. Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) – EK, siis jaokursus – JK, rühmakursus – RK ning kompaniikursus – KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga- aastane õppus "Kevadtorm". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete
· Välisriigis esimese astme kõrghariduse omandamiseks · Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politsei-, piirivalve-või päästeerialal õpingute lõpetamiseni Väljaõpe · Ajateenija väljaõpe on loogilise ülesehitusega- lihsamast keerukamani. Üksiksõduri oskuste omandamise järel õpitakse üksuse koostegutsemist. · Ajateenistus algab sõduri baaskurusega. Selle kestel omandatakse üksiksõduri põhioskused ja teadmised · Erialakursus- omandatakse tulevase ametikoha põhioskused, et jätkata õpinguid allüksuse koosseisus · Allüksuse kursus- õpitakse ja harjutatakse tegutsemist jao, rühma, kompanii ja pataljoni koosseisus, harjutatakse ühtse meeskonnana ning koostööd teiste relvaliikide ja allüksustega · Ajateenistuse lõppedes jätkub kaitseväeteenistuskohustuse täitmine reservis oleva isikuna oma üksuse koosseisus. Kutsealused lähevad ajateenistusse Tegevteenistus
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
reguleerivate seaduste kohta. Algtead- allüksustega. miste kontrolliks tuleb sooritada nii Kursus lõpeb õppusega, kus allüksused teoreetiline kui ka praktiline sõduri- harjutavad tegelikkusele võimalikult eksam, mille edukalt läbinule antakse lähedastes tingimustes lahingutege- rinnamärk. vuse eri etappe ning demonstreerivad Sõduri baaskursusele järgneb sõduri õpitut. Õppuse vältel antakse allüksu- erialakursus (EK), mille jooksul õpi- se väljaõppele ka hinnang. takse kaitseväe spetsialistidele (laskur, Sõduri baaskursuse läbimise ajal jäl- kuulipildur, tankitõrje granaadihei- gitakse kõiki ajateenijaid ning vali- tur, autojuht, sanitar-parameedik jt) takse nende seast sobivad kandidaa- vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse did nooremallohvitseride kursusele pikkus sõltub eriala keerukusest, aga (NAK). Valiku aluseks on sotsiaalne
annaabi.ee 
