ilmselt üldse seesuguseid monumentaalseid kalmerajatisi. Sellisele järeldusele jõuti 1990.aastate alguses. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisega kadus möödanikku ideoloogiline kontroll teaduse sisu üle ning avanesid piirid suhtluseks välismaailmaga. Hakati esitama küsimusi nagu millised olid asustusüksused muististe taga, millised olid sotsiaalsed, majanduslikud jms suhted/seosed asustusüksuste vahel ning kuidas need kujunesid ja arenesid, millised olid seosed eriaegsete asustusvõrkude ja kultuurmaastiku arenguetappide vahel, milline oli ühiskonna sotsiaalne struktuur ja territoriaalne käitumine. Teoreetilises plaanis kujunes järgneva asustusarheoloogilise uurimistöö läbiviimisel oluliseks kõnealuse distsipliini sisuline määratlus, mis lähtus 1990. alguses Skandinaaviale iseloomulikust asustusarheoloogiast (bebyggelsearkeologi) ja Suurbritannias viljeletud maastikuarheoloogiast (landscape archaeology)
Kagupoolne osa tõuseb 3-4 m kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on 1,5-2 m kõrgune vall. Sama kõrgune on vall ka linnuse põhjaküljel. Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi ning mitu väikelohulist kultusekivi. Arheoloogilised eeluurimised tegid 1953 Harri Moora ja 1987 A. Lavi. Päästekaevamistel 1998 A. Lavi poolt uuriti linnamäe kagupoolset ja loodepoolsetotsavalli. Uurimistel leiti nii vallides, kui hoovialadel eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallide alal avastati jälgi varasemast palkkindlustusest, mis hävisid 11. sajandi I poolel. Nende kohale rajati uus kindlustuste liin, sedakorda juba liiva-,kruusaga täidetud palktaranditest. Linnamäel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni. Linnuse valli ees on allikas, mille nimeks on Sulglohk ehk söll. Rahvapärased nimetused Põhjatu org, Kalevipoja silmapesukauss. Rahvatraditsiooni M.Kizniku poolt 1896. a. Palamuselt J.Jungile saadetud kirja põhjal.
.. on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või nummerdatud bibliokirjete järjekorda (füüsika, keemia). Nummerdatud loetelus on kirjed viitamise järjekorras. Tähestikulises loetelus on kirjed tähestikulises järjekorras. Kui eriaegsete allikate autor(id) on sama(d), siis nimekirjas asub eespool hilisem publikatsioon, kui sama(de) autori(te) poolt on nimekirjas rohkem kui üks publikatsioon samast aastast, siis nimekirjas pannakse need nimekirja viitamise järjekorras ning aastaarvule lisatakse väiketäht: a, b ... Näiteks: Kask, U. 2001a. ... Kask, U. 2001b ... Kui allikal puuduvad konkreetsed autorid (olemas koostajad või toimetajad), siis algab kirje pealkirjaga ning ta paigutatakse üldisesse tähestikulisse järjekorda
annaabi.ee 
