Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused
- Impordihinnaindeks - Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks - Ehitushinnaindeks 7. Sissejuhatus investeeringuarvutlusse a. Reaalinvesteeringud - Olemasoleva infrastruktuuri laiendamiseks või uue ehitamiseks tehtud kulud, samuti kulud renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks ja kapitaalremondiks. - Uute seadmete soetamise kulud. Finantsinvesteeringud - Kapitalimahutus väärtpaberitesse. b. Eriaegsed kulud: Teede-ehituse kulud on alati eriaegsed, kuna investeeringud ja kasutuskulud (-tulud) realiseeruvad erinevatel ajahetkedel. Raha ajaväärtuse kontseptsioon: Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. Kulude ajaldamine: Enne baasaastat tehtud kulude ajaldamine: Korrutatakse liitkasviku teguriga rt=(1+i)t, kus rt liitkasviku tegur; i diskontomäär;
allikast tuleval valgusel läbida lühem vahemaa kui vasakust allikast tuleval valgusel ja sellisele vaatlejale tundub, et parempoolne sündmus toimus varem. l1 l2 l1 = l2 l1 l2 l1 > l2 v Järelikult kaks sündmust, mis on ühe vaatleja jaoks samaaegsed, võivad olla teise vaatleja jaoks eriaegsed. Kas sellest võib järeldada, et aeg oleneb taustsüsteemist? JAH. Osutub, et liikuvas taustsüsteemis kulgeb aeg aeglasemalt kui seisvas taustsüsteemis, ajavahemikud pikenevad. Kehtib seos t0 t= v 2 , kus t on aeg liikuvas süsteemis, t0 seisvas süsteemis ja v on süsteemi 1- c2 liikumiskiirus. Aega t0, mis on mõõdetud süsteemi suhtes paigalseisva kellaga, nimetatakse ka omaajaks. Aja aeglustumisega on seotud ka nn kaksikute paradoks
annaabi.ee 
