demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör- lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus- voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades koormust tuleb vähendada ka ergutusvoolu (kõver 2). Alanev haru paikneb tõusvast madalamal, mis seletub masina magnetringi jääkmagnetismi suure- nemisega tõusva haru ülesvõtmisel. Keskmist kõverat 3 nim. praktiliseks
demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör- lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus-voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades
I l = e / Ra . · Rööpergutusega generaator (joonis 6B) 1. Tühijooksukarakteristik (joonis 9) ei erine oluliselt sõltumatu generaatori tühijooksukarakteristikust. Rööpergutusega generaator on endaergutusega generaator. Endaergutuse tagamiseks peab masinas eksisteerima jääkmagnetism (jääkmagnetvoog), mis indutseerib ankru pöörlemisel ankrumähises elektromotoorjõu. Vaid siis tekib vool jääk ergutusahelas, vastasel juhul endaergutust ei Ie toimuks. 0 Joonis 9. 2. Väliskarakteristik (joonis 10) on rööpergutusega generaatoril pehmem kui sõltumatu ergutusega generaatoril, sest koormuse (lüliti L joonisel 6B suletud) suurenedes väheneb samaaegselt U genereeritav emj
24. Maksimaalse elektromagnetilise momendi vähenemist välditakse mootori ergutus- voolu forsseerimise abil, st mootori resulteeriva magnetvälja konstantsena hoidmise abil. See toimub järgnevalt. Joonis 1.24 Staatori normaalse toitepinge korral on minimaalpingerelee KA rakendunud ja tema avanev kontakt ergutuse forsseerimise kontaktori KM1 mähise ahelas avatud. Seega ei ole ergutuse forsseerimise kontaktor rakendunud, tema kontakt erguti ergutusahelas on avatud ja seega on erguti ergutusvoolu suurus piiratud lisatakistiga R erguti ergutusmähise ahelas. Kui pinge staatorimähisel väheneb allapoole lubatavat väärtust, tagastub minimaalpingerelee ja tema kontakt ergutuse forsseerimise kontaktori mähise ahelas sulgub, kontaktor rakendub ja shunteerib oma sulguva kontaktiga lisatakisti erguti ergutusmähise ahelas. Erguti ergutusvool suureneb, mille tulemusena suureneb tema ankrumähise emj ja seega ka sünkroonmootori ergutusvool. 1.5
Lüliti koosneb ankru 2 küljfes olevast kahepoolsest liikuvast kontaktist ja kahest liikumatust kontaktist l ja 3. Ankruvedru hoiab lüliti liikuva kontakti alati vastu ülemist kontakti 1. Väikestel pööretel kulgeb vool ergutusahelas generaa- tori «+»-harjalt klemmile H, läbi ergutusmähise klemmile III, edasi läbi kompensatsioönimähise, ikke ja suletud kon- taktide massiklemitiile M ning sealt «^--»-harjale.
annaabi.ee 
