fibrillatsioonini; hüpertüreoidism, ravi türoidhormoonidega, halogeenitud süsivesinikke sisaldavad anesteetikumid ja tiobarbituraadid tekitavad patsiendil eelsoodumuse KA toksilisuse ilmnemiseks. 13. Mittekatehoolamiinid? Efedriin- toime sarnane adrenaliiniga, fenüülpropanoolamiin pidamatuse raviks 14. Beeta2-mimeetikumid? Klenbuterool, terbutaliin, sabutamool- bronhi lajendajad 15. Looduslikud alfa-blokaatorid? Tungaltera alkaloidid ehk ergotalkaloidid- reeglina ravimine ai kasutata, harva sigade sünnitustegevuse stimuliseerimine 16. Sünteetilised alfa-blokaatorid? Fentolamiin, johimbiin, prasosiin, tolasoliin- vet medis väga ei kasutata, aga saab veresoonte laiendamiseks kasutada 17. Alfa-blokaatorite toimed südamele? Südame ülestimuleerimine, arütmiad. 18. Beeta-blokaatorid? Dikloroisoproterenool.- igivana, enam ei kasutata Selektiivsed ja kombineeritud 19. Beeta-blokaatorite peamised toimed?
koguda. 14. Beeta2-mimeetikumid? Selektiivsed 2-mimeetikumid, et vältida segatüüpi ainete kasutamisel tekkivat bronhide lainenemisega kaasnevat kardiostimuleerivat efekti (näit. adrenaliini puhul). Enamik neid aineid imenduvad suukaudsel manustamisel ja omavad pikemat bronhe laiendavat toimet. Klenbuterool – hobuste korduva hingamisteede obstruktsiooni korral 15. Looduslikud alfa-blokaatorid? • Looduslikud: tungaltera alkaloidid e ergotalkaloidid (dihüdroergotamiin). • Raske mürgistus – tugev hüpotensioon, kudede gangrenoosne kärbumine. • Krooniline mürgistus – ergotism. Nõrkus, iiveldus, peavalu, vasokonstriktsioon, lõpuks gangreen. 16. Sünteetilised alfa-blokaatorid? a.Fentolamiin – mõlemad blok, vererõhulangus, veresooned laienevad, emakas lõõgastub b. Johimbiin – a2 blokaator - Kasutatakse antidoodina α2-adrenomimeetikumide
tootmises endiselt väljakutseks, muutused põllumajanduslikus tootmises, kasvava inimkonna üha suurenev toiduvajadus ning võimalik, et ka kliimamuutused näivad olevat mükotoksikoosidega seotud probleeme isegi sagendanud. Praktikas levinumad ning probleeme tekitavad mükotoksiinid on aflatoksiin B1, ohratoksiin A, fumonisiinid B1 ja B2, deoksünivalenool (DON), T-2 toksiin, zearalenoon, makrotsüklilised trihhotetseenid ning ergotalkaloidid. Need mürgid võivad tekkida igasuguste ainete hallitamisel, aga valdav enamus kontaminatsioonist leiab aset taimse materjali kasvamisel, koristamisel ja säilitamisel. Seetõttu on mükotoksiinide tarbimisest ohustatud just taimtoidulised põllumajandusloomad. Inimtoidu osas on riskantsemad samuti taimsed kauasäilitatavad toiduained. Siiski ei saa mööda vaadata võimalusest, et põllumajanduslooma organismi sattunud mükotoksiin
annaabi.ee 
