Arvutiklassi ergonoomia Arvutiga ohutult töötades peab kindlasti järgima mõningaid nõuandeid. Need nõuanded on: Tööasend ·Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. ·Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. ·Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. ·Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. ·Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreziimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. ·Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. ·Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Silmade väsimine ·Must tekst valgel taustal väsita...
seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15o. Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri, mis hoiavad käe neutraalses asendis. Käsitledes arvutiga tööl keskkonnatingimusi, peab märkima, et on vahe, kas kasutada arvutit lühikest aega või töötada arvutiga tööpäev läbi. Juhukasutajad pole nii tundlikud mikrokliima kõrvalekallete (soojuskiirgus, tõmbetuul) suhtes. Ergonoomika arvutite puhul ei piirdu ainult töökohaga, vaid käsitletakse ka muid probleeme. On kasutusel termin tarkvaraergonoomika. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html)
seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15°. Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri, mis hoiavad käe neutraalses asendis. 7 5. ÕPPIJA KEHAASEND Õige kehaasend istudes: 1) reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt. 2) istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem. 3) käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°.
seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15o. Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri, mis hoiavad käe neutraalses asendis. Käsitledes arvutiga tööl keskkonnatingimusi, peab märkima, et on vahe, kas kasutada arvutit lühikest aega või töötada arvutiga tööpäev läbi. Juhukasutajad pole nii tundlikud mikrokliima kõrvalekallete (soojuskiirgus, tõmbetuul) suhtes. Ergonoomika arvutite puhul ei piirdu ainult töökohaga, vaid käsitletakse ka muid probleeme. On kasutusel termin tarkvaraergonoomika. Tarkvaraergonoomika
annaabi.ee 
