järgi, mitte vastupidi. Endistes sotsialismimaades on ohutuid töövõteid kutsutud ergonoomiliseks lähenemisviisiks. Ergonoomika on teinud oma pikas ajaloos läbi keeruka arengutee. Ergonoomika jaguneb erinevatesse sektsioonitesse. Näiteks infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia jne. Ergonoomika tegeleb peale füüsikaliste ka psüühiliste ja sotsiaalsete teguritega. Varemalt tegeles ergonoomika põhiliselt inimeste ja töökoha uurimistega, kuid nüüd uuritakse ka töötingimusi. Ergonomisti ülessanne on arendada koostööd teiste erialade spetsialistidega. Ajaloo vältel on pidevalt ergonoomika arenenud ja juurde on tekinud mitmed rakendusharud. (Kristjuhan, 2000) 4 2 TÖÖKOHA FENG SHUI Suurem osa inimestest veedab oma elu kontoris. Just sellepärast peame me ise tegema oma töökoha selliseks, et meil endal olek seal hea olla. Joonis 1. Kaheksa tundi kontoris. (Männiste, 2004)
Termin ergonoomika on koostatud inglise uurija F. K. H. Murrelli poolt 1949. a. (vt The Oxford ..., 1991, Webster´s Encyclopedic Unabridged ..., 1996) kreeka ja inglise keele sõnadest ja economics, mis vastavalt tähendavad "töö" ja "ökonoomika". Ergonoomika kui teaduse struktuuri sarnasus majandusteadusega aitas piiritleda mõiste sisu (vt Chambers 21st Century ...,1996; New Shorter Oxford English Dictionary ..., 1993). Iseloomulik on tuntud ergonomisti S. Konzi monograafia pealkiri Work Design Industrial Ergonomics (Töö kujundamine tööstusergonoomika). On ühist ökonoomika ja ergonoomika harudel: mikroökonoomika mikroergonoomika, makroökonoomika makroergonoomika, tervise- ökonoomika terviseergonoomika. Üksikud autorid eriti arvutiasjanduses kasutavad mõlemaid termineid: ergonoomikat teadusuuringute tähenduses ja ergonoomiat konkreetsete praktiliste
teha olukorra parandamiseks. Hiljem kujunes arusaam, et uurima peab ka töölist, kes seadmeid kasutab, ja komplektsed uuringud hõlmaku ka töötingimusi. Kuni 60. aastateni tegeles ergonoomika põhiliselt probleemiga inimene-masin, inimesega töökohal ja tööpingiga. [1] Ergonoomiliselt võib läheneda äärmiselt erinevatele probleemidele tootmises, teeninduses ja teaduses. Laialdaste teadmiste tõttu eri valdkondades on ergonomisti ülesanne arendada koostööd teiste erialade spetsialistide, sealhulgas ka uuringu või projekti resultaatide tarbijatega, ja saavutada vastastikune mõistmine küsimustes, mis puudutavad uuritavat probleemi. [1] Ergonoomika eri meetodite rohke kasutamine ergonomistide poolt praktikas ettetulevate probleemide lahendamisel põhjustab vahel teiste erialade asjatundjate kriitilisi märkusi, tõstab küsimuse, kas ergonoomika nii laialt kasutades on küllalt efektiivne. Siinkohal on otstarbekas
sõltuvad ja mida tuleks teha olukorra parandamiseks. Hiljem kujunes arusaam, et uurima peab ka töölist, kes seadmeid kasutab, ja komplektsed uuringud hõlmaku ka töötingimusi. ,,Kuni 60. aastateni tegeles ergonoomika põhiliselt probleemiga inimene-masin, inimesega töökohal ja tööpingiga." (Naistemaailm, 2012) Ergonoomiliselt võib läheneda äärmiselt erinevatele probleemidele tootmises, teeninduses ja teaduses. Laialdaste teadmiste tõttu eri valdkondades on ergonomisti ülesanne arendada koostööd teiste erialade spetsialistide, sealhulgas ka uuringu või projekti resultaatide tarbijatega, ja saavutada vastastikune mõistmine küsimustes, mis puudutavad uuritavat probleemi. ,,Ergonoomika eri meetodite rohke kasutamine ergonomistide poolt praktikas ettetulevate probleemide lahendamisel põhjustab vahel teiste erialade asjatundjate kriitilisi märkusi, tõstab küsimuse, kas ergonoomika nii laialt kasutades on küllalt efektiivne
annaabi.ee 
