liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organismi sattumisel. - osakesed on elektronid ja -osakestest kiiremad ning neil on suurem läbitungimisvõime. -kiirgus on tuumast lähtunud kiirgus, elektromagnetiline kiirgus. On väga hea läbistusvõimega. Ioniseerivate kiirguste bioloogiline toime: igat liiki ioniseeriva kiirguse füüsikaline mõju elusorganismileseisneb tema kudede aatomite ja molekulide ergastamises ja ioniseerimises. Ergastatud aatomid ja ioonid on keemiliselt aktiivsemad. Seetõttu tekivad organismi rakkudes keemilised ühendid, mis häirivad normaalset elutegevust. Ioniseerivate kiirguste mõjul lagunevad mõned keerukad molekulid ja raku struktuurielemendid. Väikeste kiirgusdooside poolt põhjustatud kahjustused kõrvaldab organism kergelt, ilma et ilmneksid haiguse sümptomid. Suured kiirgusdoosid võivad aga põhjustada rasket haigestumist ja isegi surma. * Kiirguse mõju:
• Kas üks protsess või protsesside kogum? käivitavad, mis määravad teadvusseisundid 3) moduleerivad. • Kas teadvus on alati ühesugune? • Lisaks veel tugineuronid, mis ise otseselt ei osale teadvusseisundite väljavalimises, • Kuidas teadvus tekib? ergastamises ega püsivuses, aga mille tegevus on vajalik teadvusneuronite tööks. • Milleks teadvus üldse vajalik? Sidumise probleem (Binding problem) TEADVUS • Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel (näiteks
Seda kiirgust nimetatakse luminestsentsiks. Näiteks teleri ekraanil tekkiv valgus on just luminestsents. Kuna nähtav luminestsents esineb palju madalamatel temperatuuridel kui nähtav soojuskiirgus, siis nimetatakse luminestsentsi hellitlevalt ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral toimub kiirgus ikka elektronide üleminekutel suurema energiaga olekust madalama energiaga olekusse. Oluline erinevus soojuskiirgusest seisneb elektronile energia andmise viisis ehk ergastamises. Selle järgi eristatakse näiteks järgmisi luminestsentsi liike: · fotoluminestsents (ergastatakse valguse, põhiliselt ultravalguse abil); · radioluminestsents (ergastatakse teiste kiirguste abil); · katoodluminestsents (ergastatakse kiirete elektronide abil) · kemoluminestsents (ergastatakse keemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · bioluminestsents (ergastatakse biokeemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil);