pere pojana pöördus sammhaaval askeetluse poole. Ta sai hea hariduse San Georgio koolis Assisis. (Lawrence 2001: 245-246) Isa õpetas talle ärilistel kaalutlustel ka prantsuse keelt ja kõike muud, et ta pojast saaks edukas kaupmees (Prinz 2006: 246). Franciscus aitas oma isa äris, reisis isa äriga seoses ja aitas pere poes. Võimalik, et reisimise jooksul ta tutvus alandliku ja apostelliku eluga. Tema eluaeg langes kokku Itaalia eremiitluse liikumise kõrgajaga, mis võis samuti teda mõjutada. (Lawrence 2001: 245-246) Teiselt poolt on räägitud, kuidas Franciscuse pöördumine oli seotud kokkupuutega pidalitõbistega. Väidetavalt oli Franciscus noorena rõõmus, elunautiv, pillav, aga samas alati viisakas ja heasüdamlik, ka vaeste vastu. Kui ta siis üks kord sattus pidalitõbistega lähemalt kokku puutuma, siis vapustas see teda. Peale seda muutus Franciscus vaeste ja haigete suhtes väga mõistvaks
Tema surma kohta ka legend, kuidas kõrbest tulnud lõvid leinasid teda ja kaevasid talle ka haua. Hea näide varakristlikust eremiitlusest, mis kiriku mõttes tähendab armuvahendite doktriini tagasilükkamist. Selline suhtumine 4. sajandil kirikule väga ei meeldinud, kuna eremiidid muutusid populaarseks ning nende juures käidi, mis omakorda õõnestas piiskopliku autoriteeti, mis omakorda viis munkliku reformini. Anahoreetlus. Anachoresis – tagasitõmbumine maailmast. Tekib 4. sajandil eremiitluse kõrvale. Sellele eelnes iseeneslik areng eremiitluses, kus eremiitidele tekkisid õpilased. Meistrid ja õpilased – õpilased võtavad meistri elustiili üle ja nii tekivad esimesed korrastatud munkluse vormid, ehk siis kogumid/asundused. S.t et aeg-ajalt käiakse vanemate juures õpetust saamas, ent muidu elatakse oma koopas vms. Toonaseks ajaks oli populaarseks saanud ka eremiitidele almuste viimine – linnast tuuakse toitu ja vett, ent korda selles tähenduses, et oleks reeglid, ei ole
kandjad (koolid, kirjutasid tekste ümber). Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster kongregatsioon moodustus. Exemitsio klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform. Töö: 1. Füüsiline aias 2. Vaimne jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine. Kartuuslased ühendasid eremiitluse (elu oma kongis) ja ühiselu (kohtusid missadel, ühissööma aegadel, ühised reeglid). Tuntud likööriga, mida siiamaani tehakse. Citaux Tsistertslased, ideaal teha kirik kõrbesse, eemale maailmast. Iseaaliks teha kõik ise. Ilmikvennad tegid neile käsitööd, hiljem talupojad. Nõudsid tagasihoidlikust, ka ehituskunstis. Kõrgaeg 12. sajandil, mil nende kloostrid levisid üle Euroopa, Saksamaal mitusada, kuulasd Inlismaa tsistertslaste kloostrid. Kloostrid moodustavad ühtse süsteemi