Teismeeas leiavad organismis aset hormonaalsed muutused ja teismeea lõpuks kujunevad füüsiliselt küpsed suguelundid. Samal ajal omandab laps sotsiaalseid suhtlemisoskusi. Varases lapseeas läbielatu seostub oleviku kogemustega. Kõik see peegeldub nii üldises kui ka seksuaalkäitumises. Teismelised hakkavad jälle rohkem masturbeerima. Kui varases lapsepõlves oli selle eesmärgiks pingelangus, siis nüüd kaasnevad ka fantaasiad. Samas võivad pubekaeas poisil tekkida iseeneslikud erektsioonid, mis teda ootamatult seltskonnast lahkuma sunnivad. Vahel võib teismeline oma tundeid eitada või kanda need üle mõnda teise eluvaldkonda, näiteks kunsti, muusikasse või sõprussuhetesse. Võib minna ka nii, et laps tõmbub vastassoo esindajatest hoopis eemale. Põhjuseks võib olla kehv suhtlemisoskus, aga ka hirm vastassoo ees, mida tingib sõltuvussuhe emaga. Kas ma olen normaalne? Nooruki käitumine on tihti ebajärjekindel ja vastuoluline
operatsioonid, pikaajalisel perioodil tarvitatavad ravimid, samuti suitsetamine ning narkootikumide ja alkoholi tarbimine. Vereanalüüsidest on erektsioonihäire esinemisel soovitatav määrata mees- ja naissuguhormoonide tase (vajadusel lisaks regulaatorhormoonide ja -valkude tase), ülekaalulistel meestel on soovitatav lisaks kehamassi indeksi määramisele teostada ka veresuhkru ja kolesterooli taseme kontroll. Alati peab teadma kas on säilinud nn. "hommikused erektsioonid" ehk peenise loomulik jäigastumine hommikul tõustes. Vaatluse ja palpatsiooniga uuritakse mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut (karvakasvu hindamine, testiste palpatsioon), pulsse jalgadel, neuroloogilist leidu. Vajadusel viiakse läbi spetsiaalsed uuringud peenise verevarustuse ja erektsioonivõime hindamiseks nagu näiteks Doppler-ultraheliuuring (ultraheli eelnevalt süstitava alprostadiili (Caverject 10 mg)
tervete seksuaalsuhete loomise eelduseks täiskasvanueas. Imikud õpivad, kasutades selliseid meeli nagu kompimine, haistmine jne. Ühe esimese asjana õpivad nad tundma oma keha. Lapsevanemad ja hooldajad peaksid imikuid aitama end oma kehas hästi tunda. Poisid avastavad oma peenise tavaliselt umbes 7. või 8. elukuul (samal ajal kui oma käed ja jalad), tüdrukud häbeme aga 9. või 10. elukuu paiku. Väikestel poistel tekivad erektsioonid nii ärkvel olles kui magades, tüdrukute puhul on erutumine sama tavaline. Need ei teki erootiliste puudutuste tagajärjel, vaid on pigem loomulikud reaktsioonid puudutustele, hõõrdumisele või vajadusele urineerida. Teisisõnu on need taandatavad füüsilistele refleksidele. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. Lapsele tuleks õpetada ka suguelundite nimetusi. Kehaosade
annaabi.ee 
