looja. Maa ja Taevas "tekkisid" tühjusest ning tõid koos ilmale maised eluvormid. Alguses oli Kaos, kuju ja valguseta korrapäratus. Kaosest tekkis Gaia (Maa-Ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele; sügaval tema all keerlesid Tartarose udud Seejärel ilmus Eros, ilma tema jõuta poleks sündinud jumalaid, gigante, loomi ega inimesi. Korratusest tekkisid ka kaks pimedat jõudu: Erebos (allmaailm) Gaia all ning Nyx (öö) tema kohal. Nyxi ja Erebose ühtimisest tekkis Aitheri (õhk), ning Hemera (päev). Titaanide sünd Üksildane Gaia lõi endale kaaslase, Uranose (taevas) ja kohe peale seda lõi ta mäed, mered ja jõed. Võimule tulid titaanid ehk gigandid. Pärast titaanide laste mässu nende endi vastu, tulid võimule Zeus ja ta vennad ning õed. Zeus pagendas ning lukustas oma isa Kronose ja teised titaanid Tartarose mäe sügavikesse. Zeusi teine võitlus Olümpose nimel
Unefaasid Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Taju sõltumine isiksusest · Teadmistest · Väärtustest · Tõekspidamisest · Vajadustest · hoiakutest Värvitaju punane, roheline, sinine Hüpnoosi olemus on teadmata. Hypnos (kreeka keeles 'uni') on vanakreeka mütoloogias unejumal, Nyxi (Öö) ja Erebose poeg, Thanatose (Surma) kaksikvend · Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. · Sisendatakse kujutlusi. · Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. Hull: hüpnoos tingrefleksid, kujundatud nagu muu käitumine. Hilgard: neodissotsiatsionism. Varjatud vaatleja. Sisendas, et ei tunne külma vett. Teadvus lõhestatud. Sotsiaalne rolliteooria: T. Sarbin. Tsuhte konstrueerimine. Hüpnoos kui õpitud käitumine. Dopamiin
Dionysos muutis naised hulluks ja nood tormasid kuningat lõhki rebima. Alles siis sai kuningas aru, et võõras oli tõepoolest jumal. Dionysose auks peeti samuti pidusid. Selle tõttu tekkis teater, põhiliselt komöödiad. Ka Dionysos suri külmade tulekul, et kevadel jälle tõusta. Pilet 4 - Kuidas maailm ja inimsugu loodi Alguses oli Kaos, määramatu sügavik. Temast sündis Nyx, Öö ja Erebos, äraarvamatu sügavik. Erebose sees sündis Armastus, Eros, kes varsti sünnitas kaaslaseks Valguse ehk Päeva. Järgnevalt tekkis Gaia, ehk Maa ning maast sündis Taevas, Uranos. Esimesed olendid olid Gaia ja Uranose lapsed, tohutud hiidolevused, inimesesarnased, kuid siiski erinevad. Esimestel oli 50 pead ja sada silma. Järgmised olid kükloobid ehk sõõrsilmad. Viimaks ilmusid titaanid. Uranos oli nende isa, kuid ta vihkas esimesi koletisi, pannes nad maa alla salajastesse paikadesse kinni
belask) oligi selle müüdi järgi esimene inimene, kes tuli Arkaadiast. Belaskid võisid elada neoliitikumi ajastul, umbes 4. aastatuhandel e. Kr. tulid Kreekasse põhja poolt. Neil oli värvitud keraamika. Orfikute müüdi kohaselt lõi aga hoopis Kaos maailmamuna, millest koorus kuningas Phanes, kes sünnitas Nyxi (öö, kord, õiglus) Nyxi sigitas tuul. Mõnede lugude j. Nyx ja Erebos (`pimedus') pärinevad Kaosest. Sünnitasid Hemera (`päev') ja Aitheri (`õhk, eeter'). Nyxi ja Erebose järglasteks loetakse ka Thanatos (`surm'), Hypnos (`uni'), Momos (`kurbus') ja saatus 3 moira kujul. Veel väidetakse Nyxist põlvnevat tülijumalanna Eris (levinumate versioonide j. Arese kaksikõde) ja Hesperiidid (teistes lugudes Atlase tütred). Phanes + Nyx = Gaia, Uranos, Kronos Mustade tiibadega Nyx munes ka hõbedase muna, millest koorus Eros (maa, kuu, äike) mõlemasooline, kuldsete tiibadega ja nelja peaga (härja möirgamine, lõvi röökimine, mao sisisemine, oina määgimine).
annaabi.ee 
